Euroopa ühisraha ootuses

Eesti Panga teabetöötaja Kaja Kella sõnul on Eesti jaoks uuele rahale üleminejatest olulisimad Soome ja Saksamaa, kelle valuutasid Eesti ettevõtjad kasutavad kõige enam nii maksete kui ka arvete esitamises.

Keskpanga infojuht Janno Toots manitseb silmas pidama Euroopa Komisjoni soovitust, mille kohaselt tuleks 1. jaanuarist 2002 võimalike juriidiliste probleemide vältimiseks hoiduda käibelt kaduvate rahvusvaluutade kontoraha kasutamisest, seega ei tohiks uuel aastal enam käibelt kaduvates rahvusvaluutades maksekorraldusi vormistada.

Eesti ärimehe jaoks, kes on arveldanud partneritega Euroopa Rahaliidu riikidest kohalikes rahvusvaluutades või euros, on euro kasutusel olnud juba kaks aastat ? arveldusvaluutana võeti euro kasutusele 1. jaanuaril 1999. aastal.

Kuna Eesti kroon, mis seni oli seotud Saksa margaga, on alates 1. jaanuarist 2002 seotud euroga samuti fikseeritud kursiga, ei teki ka edaspidi arveldustes Eesti krooni ja euro vahel kursiriske. Peab arvestama, et euro kurss jääb kõikuvaks ülejäänud valuutade suhtes (USA dollar, Rootsi kroon, Läti latt jne).

Hansapanga operatsioonidivisjoni direktor Tea Trahov rahustab eraisikuid ? eurole üleminek ei ole rahareform. Hansapank ostab eurole üleminevate riikide raha inimeste käest piiramatu aja jooksul. Küll aga ei saa pärast 1. jaanuari enam Hansapangast osta eurole üleminevate riikide raha, vaid juba ainult eurosid. Ühispanga infojuht Evelin Pull ütleb, et pank vahetab rahvusvaluutasid euroks kuni 28. veebruarini 2002. aastal.

Keskpank on Kaja Kella sõnul kommertspankadele soovitanud, et pangad võtaksid nii eraisikutelt kui ka firmadelt kõigi eurole üleminevate riikide valuutasid vastu kuni 2002. aasta veebruari lõpuni. Samas võib tekkida võimalus, hoiatab ta, et pangad küll ostavad rahvusvaluutasid eurode eest tagasi, kuid kursid on müüjale ebasoodsad. Põhjuse kartuseks annab asjaolu, et kõik valuutavahetuspunktid peavad oma ostu- ja müügihindades kajastama ka komisjonitasusid ja muid kulusid.

Rahakoti kõrvalsahtlisse jäänud tosina ?üleminekumaa? rahvusvaluuta sularaha soovitab Ühispanga infojuht Evelin Pull vahetada enne aasta lõppu Eesti krooniks või deponeerida oma rahvusvaluutas avatud kontole, et see automaatselt konverteeritaks euroks. Evelin Pull toob põhjenduseks uuest aastast kliendi jaoks mõnevõrra halveneda võivad vahetuskursid, mis tulenevad välispankade kehtestatavatest tasudest sularaha äravedamiseks.

Kuni 28. veebruarini 2002 saab Prantsuse frangi ja Saksa marga reisitðekke lunastada pankades. Hiljem saab selliseid tðekke lunastada American Expressi ja Thomas Cooki esindustes.

Eestis saab euro sularaha vahetada alates 2. jaanuarist 2002. Tehinguid ei sooritata Eesti Panga kursiga, vaid kommertspanga poolt kehtestatud ostu- või müügikursiga. Kuid nii sularaha kui ülekanderaha ostu-müügikursid ei kõigu nii, nagu näiteks dollari puhul, vaid on muutumatud. Evelin Pull märgib, et ostu- ja müügikursi vahe tehingutes EEK/EUR on väiksem kui tehingutes kõikuvate valuutadega.

Inimeste jaoks, kes juhtuvad eurotsooni maadest posti või interneti kaudu näiteks raamatuid, ajakirju või muid kaupu tellima, ei muutu midagi. Partneri poolt esitatav arve, mis enne oli esitatud rahvusvaluutas, esitatakse alates uuest aastast euros ja Eesti krooni kontolt algatatud makse korral läheb raha fikseeritud kursiga saajale.

Eurokonto on mõttekas avada eelkõige neil, kes eurodes arveldavad.

Eesti ettevõtete jaoks on euro sularaha kasutuselevõtu riskid rahapesu võimalikkus, vargused ning eraisikutele valeraha.

Audiitorfirma KPMG majanduskuritegude uurimise divisjoni Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna direktor Charlie Patrick ütleb, et parima võimaluse rahapesuks annab 500eurone rahatäht, mis on suurema väärtusega kui 11 eurotsooni riigi senine kõige suurem rahatäht. Patricku sõnul suurendab võltsimisvõimalust asjaolu, et rahad trükitakse eri trükikodades, mistõttu need võivad olla erinevad nii paberi kui ka trükikvaliteedi poolest ning õige ja valeraha eristamine võib kujuneda raskeks.

?90% vargustest on seotud oma töötajatega ning segaduste ja ümberseadistamiste aeg on vargusteks parim,? lausus Patrick, manitsedes ettevaatusega suhtuma näiteks väljastpoolt maja arvutisüsteemi testima tulevat spetsialisti.

Janno Toots usub, et Eesti krooni käibelt kadumine ei muutu aktuaalseks enne, kui Eesti on saanud täieõiguslikuks Euroopa Liidu liikmeks. Kõige varasem aeg, mil võiksime rääkida krooni asendamisest euroga, on aastad 2006?2007.

Euro paberrahad on kujundanud Austria kunstnik Robert Kalina. 5eurosel on klassitsistliku, 10eurosel romaani, 20eurosel gooti, 50eurosel renessansi, 100eurosel barokk-, 200eurosel 19. sajandi teras- ja klaasarhitektuuri ning 500eurosel 20. sajandi modernistliku arhitektuuri näidised. Kujutatud on ajastule tüüpilisi arhitektuuristiile ja suundi, mitte reaalseid ehitisi. Müntidena hakkavad ringlema ühe- ja kaheeurosed ning 1-, 2-, 5-, 10-, 20- ja 50sendised. Paberrahatähed on kõikjal ühesugused, müntide tagaküljel säilitatakse rahvuslik sümboolika. Müntide esikülje kujundas belglane Luc Luycx.

Autor: Marit Pukk