Harju Elektri edule pani aluse Nokia

Raivo Sormunen 21. detsember 2001, 00:00

Kuigi nelja aasta eest Tallinna börsil noteeritud Harju Elekter kuulub oma majandusnäitajatelt väiksemate börsifirmade hulka, on ta suur oma vaimult. Korralikku investoripoliitikat ajav ja enda aktsiate noteerimist Tallinna börsil hindav ettevõte on üks väheseid, kes motiveerib oma aktsiatega ka töötajaid.

Harju Elektri juhtkond on oluliselt seotud ettevõtte ja ta aktsia arenguga börsil. Möödunud aasta lõpus kuulus elektriseadmete tootja üheksast nõukogu ja juhatuse liikmest kuuele miljoni või enama krooni eest ettevõtte aktsiad. Suur osa Harju Elektri aktsionäridest tekkis OÜ Harju KEK osanike kaudu, kes 1997. aastal said aktsiaid soetada nimiväärtusega ehk 10 krooni eest (arvestades möödunudkevadist fondiemissiooni on igale sellele aktsiale lisandunud veel kaks aktsiat).

Möödunud aasta septembris oli kõikidel ettevõtte töötajatel võimlus osaleda aktsiaoptsioonide märkimisel. Tuleva aasta septembris lõppeva 200 000 aktsia suuruse optsiooniprogrammi ostuõigused märgiti üle ligi kolmekordselt.

Kuigi ettevõtte aktsial ja seega ta 443 aktsionäril (seisuga 01.12.01) pole 2001. aastal läinud hästi, on aktsia hind püsinud oma nelja aasta pikkuse noteerimisajaloo jooksul küllalt rangetes raamides ehk 23,10 ja 59,16 krooni vahel.

Arvestades ettevõtte majandusnäitajaid, oleks aktsia ehk rahulikumgi, kui ta ei sõltuks nii palju oma investeeringust Soome juhtmetootjasse PKC Group, millest ta omab hetkel 9,89%. Kuigi selle aktsiapaki väärtus on 1998. aasta juulist, mil Harju Elektri aktsia liikus Tallinna börsil oma senini ületamatutel tasemetel, kukkunud koos PKC Groupi aktsiaga Helsingi börsil umbkaudu 260 mln kroonilt 45 mln kroonini, on ettevõtte jaoks see investeering ikkagi igati positiivne. Õnnestunud tehingu ajalugu ulatub 1994. aastasse, mil Harju Elekter ostis vaid 987 478 krooni eest kümnendiku endisele Nokia OY kontsernile kuulunud PK Cablesi aktsiatest.

Oma väärtust tugevalt paisutanud aktsiapakk on teeninud Harju Elektrile viimased aastad juba mitu miljonit krooni dividende ning hoidnud ettevõtte finantsiliselt iseseisva, kuna suur investeering on olnud välispankadest laenude võtmiseks piisavalt suur tagatis.

Alates 1968. aastast elektriseadmeid tootva Harju Elektri struktuur jaguneb praegu kaheks ? elektrotehnika ja telekommunikatsioonivahendite tootmine. Ettevõtte käibes mängib tähtsat osa ka jaekaubandustegevus Tallinnas ja Keilas asuva elektritarvete kaupluse näol.

Kui Norma toodab Saabile ja Renault?le turvaseadmeid, siis Harju Elektri autojuhtmete tehas tarnib koos PKC Groupiga oma tooteid Volvole ja Scaniale.

Tähtsal kohal on ettevõtte käibes eksport. Peamiselt Skandinaaviasse oma tooteid turustaval ettevõttel tõusis möödunud aastal ekspordi osakaal kogukäibes 51%. Sel aastal tugevalt vähenenud välisnõudlus on aga kukutanud väljaveo mahu kogukäibes 40%ni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing