Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kallid aktsiad, odavad aktsiad
Poes piima ostes see toimib, aktsiaturul aga mitte. Aktsiat hinnates arvestatakse tulevikuootusi ? analüütikute ja investeerimispankurite jaoks vabu rahavooge, lihtsustades firma võimet teenida kasumit ja säilitada ning kasvatada aktsionäride vara.
Enimlevinud suhtarv, mille järgi võib öelda, kas aktsiad on odavad või kallid, on aktsia hinna suhe viimase nelja kvartali kasumisse aktsia kohta (P/E suhtarv). Üldistatult peetakse USAs aktsiaturgu odavaks, kui P/E suhtarv on 15 või alla selle. Analüütikud armastavad arvutada P/E suhtarvu tulevate aastate kasumi aktsia kohta prognooside alusel, sest aktsia hind tulevikus peaks kajastama ettevõtte kasumi kasvu. Näiteks 69dollarilise hinnaga Microsofti aktsia, mille P/E suhe on 60,2, on suhteliselt kallim võrreldes IBMi aktsiaga, mis maksab 122 dollarit, kuid P/E suhtarv on 27,2. Teinekord võrreldakse ka ettevõtte hetke P/E suhtarvu tema ajalooliste suhtarvudega. Näiteks kui viimase nelja kvartali kasumit arvestades on
P/E suhtarv 12, kuid aasta tagasi oli 10, siis võib väita, et aktsia on kallinenud. Kõrge omakapitalitootlusega (ROE suhtarv) ettevõtted on tavaliselt suhteliselt odavamad võrreldes madala omakapitalitootlusega ettevõtetega. Võrdse omakapitalitootlusega firmade puhul on madalama võlakoormusega (võlakoormuse suhe omakapitali) sama sektori firmad suhteliselt odavamad.