Kinnisvaraliisingusse lisandus sadu miljoneid kroone

Kinnisvaraliisingu portfell suurenes Eestis tänavu mitmesaja miljoni krooni võrra, kasvu näitasid nii Hansa Liising Eesti, Ühisliising kui ka Sampo Liising, Nordea Finance Estonia kinnisvara liisimisega ei tegele.

?Sampo Liisingul on võrreldes aasta alguse nulliga 180 miljoni krooni eest kinnisvara, millest suurem osa normaalhinnaga kvaliteetelamispind,? ütles Sampo Liisingu juhatuse esimees Veiko Pedosk. ?Sisuliselt moodustab see 30 protsenti meie aktivatest.?

Normaalhinnaga kvaliteetpind tähendab Pedoski sõnul 10 000?12 000kroonist ruutmeetrihinda.

?Meie kinnisvara võib leida Maarjamäel, Veskimöldres, Meriväljal,? loetles ta. ?Magalapiirkonnad on Sampo Liisingu jaoks vaid kõrvalprojekt.?

Ka Hansa Liising Eestil tõusis kinnisvara osakaal tänavu esmakordselt üle 30 protsendi portfellist, täpsemalt 34 protsendile. Kaks aastat tagasi oli see protsent rohkem kui poole väiksem. ?Oleme selles suhtes jõudnud optimaalse tasemeni,? ütles Eesti suurima liisingufirma töötaja Sven Soomuste.

Kokku on Hansa Liising Eesti portfell 2,8 miljardi krooni suurune.

Ühisliisingu liisinguportfellis on kinnisvara osakaal tänavu tõusnud 10-lt 15-le, samas kasvas portfell võrreldes eelmise aastaga 90 protsenti, jõudes 300 miljonile kroonile.

Sven Soomuste ütles kinnisvara osa kasvu kommenteerides, et kinnisvaraportfell on erinevalt teistest liisinguvaradest väga pikaajaliselt amortiseeruv, seetõttu on tema osakaalu ka oluliselt lihtsam suurendada. ?Uusmüügis on Hansa Liising Eestil jätkuvalt kõige suurema osakaaluga sõiduautod, kuid see portfell amortiseerub oluliselt kiiremini,? sõnas ta.

Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul on kinnisvara liisimise kasv seletatav ka suhteliselt väikese riskiga. ?Elamispinna eest maksavad inimesed kas või hambad ristis,? ütles ta.

Järgmisel aastal ennustasid nii Hääl kui Sampo Liisingu juht Veiko Pedosk kinnisvara liisimise kasvu. ?Paljud inimesed tahavad magalatest ära kolida ja ehitatav kinnisvara pole oluliselt kallim,? ütles ta. ?Pealegi korvavad umbes 30protsendilise hinnavahe turvalisus, võimalus autot mitte tasulises parklas hoida ning loomulikult küttekulude kokkuhoid.?

Sven Soomuste näeb järgmise aasta suundadena elukondliku kinnisvara finantseerimist, oluliselt peaks suurenema ka korteriühistute finantseerimine. Samuti jätkatakse mõõdukalt kommertskinnisvara finantseerimist. Ülepakkumist tõdes Soomuste hetkel näiteks kaubanduspindade osas.

Lisaks liisingule kasutatakse elamispinna soetamisel endiselt ka laenu. Ühispanga grupi siseselt on näiteks kokku lepitud, et kui klient taotleb väiksemat omafinantseeringut kui laenu standardtingimustel (33%), siis pakutakse talle liisingut.

Sven Soomuste sõnul on liisingfinantseerimist oluliselt lihtsam kasutada ka juhul, kui liising finantseerib elamuarendajat. ?Sellisel juhul vormistatakse lepingud lihtsalt ostjale ümber,? ütles ta.