Kümme toidutootjat sai Euroliidult jõulukingituse

Piimandusettevõte E-Piim küsis raha ka SAPARDi esimesel konkursil, kuid nagu enamikku taotlusi, peeti ka E-Piima taotlust valesti esitatuks ning raha ettevõte ei saanud. E-Piim taotles 6 miljonit krooni juustutootmise seadmete ostmiseks. ?Algse plaani järgi pidid seadmed juba detsembris olema paigaldatud ning proovitootmine käima,? rääkis TÜ E-Piim peadirektor Jaanus Murakas. ?Nüüd aga läheb kiireks, sest uued seadmed saavad paika jaanuaris ning katsetamise aeg jääb väga lühikeseks, samas klient ootab juba toodangut, lepingud on sõlmitud.?

Murakas ütles, et loomulikult on tal positiivse otsuse üle hea meel. ?Iga algus on raske, aga ehk õpivad ettevõtjad ajapikku, kuidas bürokraatiast läbi närida ja teiselt poolt püüavad ka ametnikud meile asja lihtsamaks muuta,? ütles Murakas.

Vaatamata keerulisele taotlusprotsessile kavatseb E-Piim ka tulevikus SAPARDi programmist raha küsida. ?Meil on ettevõttes tööl üks nõustajatest, samas ma ei kujuta ette, kuidas lihtne talumees selle taotlusprotsessi bürokraatiaga toime tuleb,? lisas Murakas.

ASi Kajax Fishexport juht Peeter Kallakas ütles, et tema ettevõtte taotlus loeti teisel katsel puudulikuks sellepärast, et nõude kohaselt pidi ettevõte esitama maksuameti õiendi 1. septembri seisuga, Kajax Fishexport aga esitas 2. novembril lõppenud rahakonkursile maksuameti õiendi 20. oktoobri seisuga. ?Et selline asi veaks loetakse, on ju täiesti absurdne,? ütles Kallakas. ?Selgub, et ka maksuvõlgadega on võimalik rahulikult SAPARDi toetust saada, ainult 1. septembril ei tohi võlga olla.?

Rakvere Lihakombinaat soovis samuti SAPARDi programmist raha, kuid ei saanud. Ettevõtte juhatuse esimehe Olle Hormi sõnul oli äraütlemise põhjuseks sisuliselt see, et Rakvere Lihakombinaadil läheb niigi hästi. ?Me taotlesime ka küllalt väikest summat, kuna põhilised investeeringud oleme teinud ise ära, lootamata SAPARDi rahale,? lisas Horm.

SAPARDi toetuse saamiseks esitasid toiduainetööstused ja maaettevõtjad tänavu kokku 248 taotlust, millest 128 said positiivse otsuse. Nendes projektides planeeritud koguinvesteering on 294,7 miljonit krooni ja SAPARDi toetus moodustab sellest 122,5 miljonit krooni. Algselt oli plaan ettevõtjatele aasta lõpuks jagada 150 miljonit krooni.

SAPARDi agentuuri juht Katrin Noorkõiv ütles, et raha on kätte saanud kuus ettevõtjat, kokku makstakse selle aasta lõpuni raha välja summas 6,2 miljonit krooni. ?Ülejäänud raha on broneeritud ning makstakse positiivse vastuse saanud ettevõtjatele välja kohe, kui nad on oma investeeringud ära teinud ja esitavad meile sellekohased arved,? selgitas Noorkõiv. ?Ilmselt aga ei taha paljud ettevõtjad enne aasta lõppu arveid esitada ja teevad seda järgmise aasta alguses.?