Mereturismi alal tuleb teha koostööd

Laine Tarvis 21. detsember 2001, 00:00

13.?l5. detsembrini toimus Tallinnas Balti Assamblee istungjärk. Osa võtsid kolme Balti riigi parlamendisaadikute delegatsioonide kõrval Põhjamaade Nõukogu ja Beneluxi Parlamentidevahelise Konsultatiivnõukogu delegatsioonid ja välisriikide diplomaadid.

Istungjärk oli omanäoline veel selle poolest, et selle avas seekord Eesti Vabariigi president. Alates 1999. a, mil hakkas tööle praeguse koosseisu Balti Assamblee Eesti delegatsioon, ei võtnud president Meri kordagi vaevaks avada Eesti eesistumisel toimunud Balti Assamblee istungjärku. Leedu ja Läti presidendid on seda alati teinud vastavate maade eesistumiste ajal. Eks see sõltu sellest, kui oluliseks keegi Eesti, Läti, Leedu, Põhjamaade ja Beneluxi maade koostööd peab.

Üks põhiteema tänavusel Balti Assamblee istungjärgul oli mereturism. Turismi arengu probleemid on 1999. a alates Eesti initsiatiivil Balti Assamblees üks koostöö teema olnud. 2000. a toimus Balti riikide turismi ümarlaud Kuressaares. Ümarlaua töö tulemusena toodi välja meetmed, mida on vaja rakendada turismi osa tõstmiseks majanduses, riigi kui reisisihi maine kujundamiseks, turistide vaba liikumise lihtsustamiseks ja turismitoote kvaliteedi tagamiseks, turismi sihipärase arendamise kaudu regionaalarengu tasakaalustamiseks, mereturismi ja noorsooturismi arendamiseks.

Rõhutati ka rahvusvahelise mereturismi konverentsi korraldamise ja ühisstrateegia väljatöötamise vajadust kolme Balti riigi väikesadamate integreerimiseks Läänemere ühisesse turismipiirkonda.

Tänavu oktoobri algul toimuski, jälle Kuressaares, mereturismi konverents, millest võtsid osa Balti riikide parlamendisaadikute , ministeeriumide, sadamate, laevaomanike, turismiala ja merekultuuri esindajad ning Läänemere Turismikomisjoni ja Soome esindajad. Sealt saigi aluse meteturismi teema võtmine Balti Assamblee istungjärgu päevakorda. Nii mereturismi konverentsil kui maavanemate kirjades märgiti ühise murena, et väikesadamate ja rannikuala infrastruktuuri arendamiseks ei piisa investeeringuid.

See on üks põhilisi takistavaid tegureid väikesadamate arengule mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus. Riiklikke investeeringuid on vähe, erainvesteeringute peale ei saa lootma jääda vesiehituste pika tasuvuse aja tõttu.

Ka puudub Eestil väikesadamate riiklik arengukava, mille koostamisel on jõutud ainult lähteülesandeni. Balti Assamblee istungjärgu kinnitatud resolutsiooni läks sisse punkt, et Balti Ministrite Nõukogu taotleks ELi programmi koostamist Eesti, Leedu, Läti ja teiste Läänemere-äärsete kandidaatriikide väikesadamate, mereturismi ja rannikuala arendamiseks, andes tagastamatut abi.

Huvipakkuvad olid maavanemate ettepanekud, mis käsitlesid konsultatsiooni- ja koolitusprojektide algatamist sadamate haldajatele Põhjamaade positiivse praktika tutvustamiseks jahi- ja väikesadamate eduka funktsioneerimise ja majandamise korraldamisel, soovitati moodustada väikesadamate arendamise Balti koostöögrupp ja koostöövõrgustik, soodustada ja edendada piiriülest mereäärsete alade koostööd, kavandada ja traditsiooniliseks muuta ühine suur purjetamisüritus Balticum Sailing, kaasates suuri ja ajaloolisi purjelaevu Läänemere-äärsetest riikidest, algatada Läänemere regioonis partnersadamate leidmine ja koostöö arendamine.

Leedu ja Läti esindajad tundsid ettepanekute vastu elavat huvi. Ka Põhjamaade huvi mereturismi-alaseks koostööks Balti riikidega on suur.

Kõik meie head soovid saavad siis teoks, kui meie riikide vahel valitseb koostöö. Kuna mereturism on valdkond, mis puudutab mitmeid ministeeriume ja ametkondi, siis on vajalik, et vastavad riigiasutused ühise eesmärgi nimel tööle asuksid, et luua mereturismi arenguks tingimused. Balti Assamblee sotsiaal- ja majanduskomisjoni ühe juhina loodan selleks kaasa aidata.

Laine Tarvis on Balti Assamblee sotsiaal- ja majanduskomitee aseesimees

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing