Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riia portselan
Portselanimuuseum on Riia muuseumipere pesamuna ? uksed avas ta alles paari kuu eest. Muuseumi ülalpidamist toetab Riia linnavalitsus ning lähemal ajal on plaanis praegu veel tagasihoidlikku ekspositsiooni laiendada. Riia portselanimuuseum on ainus omataoline Baltimaades.
Muuseumis eksponeeritakse viimase poolteisesaja aasta jooksul Riias valmistatud portselanitooteid. Vanimad eksponaadid pärinevad 1841. aasta vene vabrikant Kuznetsovi asutatud samanimelisest portselanivabrikust. 1866. aastal tekkis Kuznetsovi vabriku kõrvale sakslasest ettevõtja Jesseni portselanivabrik, mille tooteid samuti muuseumis näha saab. Mõlemad vabrikud ühendati 1963. aastal Riia portselani- ja fajansivabrikuks, mis hiljem Riia portselanivabrikuks ümber nimetati.
Portselanimuuseumi silmatorkavaimaks eksponaadiks on kahtlemata Jesseni vabrikus 1901. aastal Riia 700. aastapäevaks valmistatud pea inimkõrgune puna-kuldne vaas. Vähem huvipakkuv pole aga ka nõukogudeaegsele portselanitoodangule pühendatud ruum, mille pärliks on Stalini sünnipäevaks 1952. aastal pühendatud suur portselanvaas, kus kujutatakse suurt juhti ennast ja tema pilte ja punalippe kandvaid rahvamasse.
Portselanimuuseumis paikneb ka väike portselantasside maalimise stuudio, kus kõigil muuseumipäevadel (v.a kolmapäev ja reede) paari lati eest meistri juhatusel ise kätt on võimalik proovida.
Autor: Anne Burghardt