Juht tõmmatakse liistule

Selliste muudatuste tunnistajaks olid endalegi ehmatuseks ka nädala alguses Radisson SASi hotelli saali kogunenud ettevõtete juhid. Väsitava seminaripäeva viimase loengu jooksul ette kantavad muudatused panid seni rahulikuna püsinud auditooriumi seas lahvatama küsimustelaviini. Hämmingust ja emotsioonidest tulvil kuulajad piirasid veel lahkumise eelgi Advokaadibüroo Sorainen Law Offices OÜst pärit lektori Karin Madissoni, et suureneva vastutusekoorma kohta täpsustusi saada.

Selgus, et eriti karmilt võtab juhatusse kuuluvad inimesed pihtide vahele suve hakul valminud ja ettevõtjate esindajatega tuliseid vaidlusi tekitanud äriseadustiku eelnõu.

Tippjuhi ebakindlust süvendab äriseadustiku punkt, et firma omanik või nõukogu võib tema tasusid ühepoolselt vähendada. Seda päevapealt ning arvestamata nendevahelises varasemas lepingus sisalduvaid kokkuleppeid. Madissoni sõnul pole see säte tsiviilõiguslikele lepingutele kuidagi omane.

Ta selgitas, et vähendada võidakse ühepoolselt kõiki tasusid, see võib puudutada ka lahkumiskompensatsiooni. Sätet põhjendatakse sellega, et juhatuse liikmele makstav tasu koos muude hüvedega peab olema mõistlikus vastavuses tema ülesannete ja äriühingu majandusliku olukorraga. Juhatuse liikmele tullakse vastu õigusega leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda.

Juhatuse liikmete vastutusekoorem kasvab äriseadustiku eelnõu põhimõttega, et juhatuse liige ei vabane vastutusest ka siis, kui ta tegutses nõukogu või omanike dikteerimisel. Selline vastutus paneb juhatuse liikme Madissoni sõnul kahe tule vahele. Kui ta tunneb, et otsus ei ole äriühingule hea, ei tohiks ta seaduse järgi seda täita. Tegemata jätmine rikub aga lojaalsuskohustust teda tööle määranud nõukogu ees.

Karmid uudised tippjuhtidele sellega ei lõpe. Järgmisel aastal jõustumist ootav pankrotiseadus sätestab juhatuse liikme kohustuse ettevõtte suhtes õigeaegselt pankrotiavaldus esitada. Äriseadustik lisab nõude, et avaldus tuleb teha vähemalt kolme nädala jooksul alates püsiva maksejõuetuse ilmnemisest. Kohustuse mittetäitmisel on kõigil võimalik oma nõuded tema vastu keerata: äriühingul, võlausaldajatel, maksuametil ja äriregistril.

Pankrotiseadus märgib veel, et kui ettevõtte olukord on nii halb, et kohtul tuleb nõuda pankrotimenetluse teostamiseks deposiiti võlausaldajalt, võib viimane ka selle õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata jätnud juhatuse liikmelt sisse kasseerida.

Madisson ütles, et seadusandluses on viimasel ajal aset leidmas tendents, et juhatuse liige vastutab kõige eest ilma, et ta oleks selles kindlalt süüdi. Seni pidi temalt kahju nõudes süü tõendama võlausaldaja. ?Nüüd aga süü olemasolu eeldatakse ja juhatuse liikmele antakse võimalus ise oma süütust tõestada.?

Ka äriseadustiku eelnõu ütleb, et tõendamiskoormus näiteks maksejõuetuse ilmnemisel tehtud väljamaksete hädavajalikkuse suhtes lasub ettevõtte seaduslikul esindajal endal. Kui ta ei tõenda, siis järelikult vastutab ja seda oma rahaga.

Tööandjate keskliidu hinnangul on eesmärgiga kaitsta võlausaldajate huve mindud juhatuse liikme õiguste põhjendamatu kitsendamiseni. Juhul, kui eelnõu sellisel kujul Riigikokku läheb, plaanib keskliit sekkuda. Nii kinnitas liidu jurist Renno Mägi. ?Seadus peab reguleerima asju nii, nagu nad on, mitte mingit anomaaliat tekitama,? lausus ta. ?Ei saa nõuda juhatuse liikmelt vastutust, kui ta on käitunud õiguspäraselt endast kõrgemal seisva organi otsustuste alusel.?

Tasu ühepoolse vähendamisega võetakse Mägi sõnul juhatuse liikmelt aga tema viimanegi õiguslik tagatis. Nagunii on seaduse kohaselt võimalik teda ka ilma igasuguse põhjenduseta tagasi kutsuda ja ?ühepoolne lepingu muutmine ei ole tsiviilõiguses hea tava,? märkis ta.

Tööandjate keskliidu tegevdirektori Tarmo Kriisi sõnul võib nõukogu otsuseid täitva juhatuse vastutuse säilitamine palju pingeid tekitada. ?Pigem tekitab see tankiste juurdegi,? lausus ta.

Justiitsministeeriumi õigusloome osakonna eraõiguse talituse juhataja Urmas Volens tunnistas, et eelnõu tekitas tulist keskustelu, näiteks kaubanduskojaga. ?Põhimõttelisi muudatusi me aga ei teinud, jäime enda juurde,? märkis Volens. Tema sõnul pole äriseadustiku eelnõus midagi äärmuslikku.

Volens tõdes, et arvamuste lahknevus tekib selles, et kui seadus nõuab juhatuse liikme tasu vastavust ettevõtte majanduslikule olukorrale, siis mis hetkel see määratakse.

?Meie hinnangul peaks vastavus olema mitte tasu määramise hetkel, vaid pidevalt,? selgitas Volens. ?On ju mõistlik, et kui äriühingul läheb hästi, läheb hästi ka juhatuse liikmel ja kui ettevõttel läheb halvasti, siis miks peab juhatusel hästi minema. Samas kui on oht, et võlausaldajad jäävad oma nõuetest ilma.?

Ettevõtja Rain Vändre ütles, et temas tekitab segadust pankrotiavalduse esitamise kohustus. ?Mida tähendab püsiv maksejõuetus, see on väga suvaliselt tõlgendatav. Millal lüüa kell kinni,? küsis ta kolmenädalase tähtaja kohta.

Vändre tunnistas, et ta mõistab seadusandja soovi kaitsta võlausaldajate huve. ?Aga me ei saa eeldada, et kõik on pätid ja kaabakad, ? lausus ta. ?Olen ka meie korteriühistu juhatuses ja sinna sattudes oli kolleegiga jutuks, et varsti ei tasu ennast mingil juhul lasta kuskile juhatusse määrata, sest sellega võivad kaasneda ettenägematud nõuded ja tegu on ennast avalikult löögi alla sättimisega,? lausus ta.