Makseraskustest tuleks laenuhaldurile kohe teada anda

Kui laenuperioodi jooksul selgub, et lähikuudel ei ole laenumaksete tasumine jõukohane, tuleks kindlasti juba enne järgmise makse tähtaega ühendust võtta oma laenuhalduriga. Tema aitab leida sobivaima variandi selle olukorra lahendamiseks.

Sageli kulub laenumakse tasumisele 30?40 protsenti perekonna igakuisest sissetulekust. Seega, kui perekonna sissetulekud peaksid mingil põhjusel oluliselt vähenema, võib laenumakse tasumine osutuda küllalt raskeks.

Et raskustesse sattumist vältida, tuleks juba enne laenu võtmist hoolega läbi kaaluda, kui suur igakuine makse lubab normaalset igapäevaelu jätkata. Laen võetakse küllalt pikaks ajaks ning lahenduseks ei saa olla ajutiselt pingelisema eelarvega toimetulemine. Kui eluasemelaenu abil ostetakse uus elamispind, ei tohiks igakuist kohustust planeerides unustada ka uue eluaseme ülalpidamise kulusid. Kütte, vee, elektri jm püsikulud võivad võrreldes senisega oluliselt kasvada. Et eluasemelaenu intressimäär Eesti turul sõltub Euroopa rahaturu intressist Euriborist, tuleb arvestada ka võimaliku intressitõusuga, mis võib suurendada keskmist laenumakset paarisaja krooni võrra. Suuremate laenude puhul aga ka rohkem.

Teiseks on soovitav läbi kaaluda, milliseks kujunevad sissetulekud lähitulevikus. Kasuks tuleb, kui perel on ka sääste, mis aitavad ennast kindlana tunda näiteks töökohavahetuse vms korral.

Uuringufirma Emori andmetel jäi laenu võtnud leibkondade koguarv 2003. aastal küll senisele tasemele, kuid vähenes järelmaksukohustusega perede osakaal ning kasvas pikaajalist, enamasti kodulaenu võtnud perede hulk. Kui järelmaksu keskmine igakuine makse on ca 500 krooni, siis pikaajalisel laenul ulatub igakuine makse enamasti vähemalt 3500 kroonini.

Autor: Kersti Arro