Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aastaaruande lisasid tuleb koostada rohkem

    Raamatupidajatel on kiired päevad, sest tuleb tegeleda majandusaasta aruande koostamisega. Järgnevalt mõned tähelepanekud, mida raamatupidajad peaksid kindlasti silmas pidama 2003. a majandusaasta aruande koostamisel.
    Raamatupidamise Toimkonna juhendi (RTJ) 2 kohaselt peab raamatupidamise aastaaruanne olema selgelt eristatav muust majandusaasta aruandes esitatud infost. Raamatupidamise aasta aruandes tuleb selgelt välja tuua aruandeperiood, mille kohta see on koostatud. Need on nõuded, mida paljud raamatupidajad oma aruannete koostamisel ei ole järginud.
    Vastavalt uuele raamatupidamise seadusele (RS) koosneb majandusaasta aruande koosseisus esitatav raamatupidamise aastaaruanne neljast põhiaruandest, milledeks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne. Nii bilansi kui ka kasumiaruande kirjeid võib täiendavalt liigendada ning lisada uusi kirjeid, kui see suurendab aruande informatiivsust. Seda liigendust koos selgitustega on parem teha aruande lisades. Raamatupidamise aastaaruande lisasid tuleb igal raamatupidamiskohustuslasel koostada palju rohkem kui seni, sest nii RS kui ka kõik RTJid esitavad nõudeid lisade koostamiseks.
    RS kohaselt peab lisades avalikustama: 1) kas raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamise tavale või lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest; 2) milliseid arvestuspõhimõtteid on kasutatud aastaaruande koostamisel; 3) selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil; 4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
    Lisaks sellele esitab iga RTJ oma spetsiifilised nõuded lisades avalikustatava info kohta.
    RTJ 2 kehtestab reeglid varade ja kohustuste ning tulude ja kulude saldeerimise kohta. Üldjuhul selliseid saldeerimisi - kajastamist netosummas - teha ei ole lubatud.
    Varade (nõuete) ja kohustuste saldeerimine on siiski võimalikud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Selleks peab olema kahepoolne kirjalik kokkulepe.
    Tulude ja kulude saldeerimine ei ole samuti lubatud, välja arvatud juhul, kui tulud ja kulud on tekkinud ühest ja samast või suurest hulgast sarnastest tehingutest, mis eraldivõetuna ei ole olulised. Siin on raamatupidajatel palju mõtlemisainet, sest ilmselt on kõigil ettevõtetel selliseid tulusid ja kulusid nagu näiteks elektrikulu, telefonikulu, veekulu jne, mida tasutakse ise ning esitatakse arveid edasi. Nendel juhtudel esitab ettevõte edasi kas elektri, telefoni või veekulu arve. Käibemaksukohustuslasena lisab sellele ka käibemaksu ning deklareerib ka käibedeklaratsioonis. Raamatupidamisarvestuses aga kajastatakse see tulu kasumiaruandes vastava kulukirje vähendusena. Juhul, kui seda on oma raamatupidamise programmis keeruline muuta, tuleks lisada oma kontoplaani vastavad uued kontod ning aruannetes vähendada selliseid kulusid saadud tulude võrra.
    RTJ 5 lubab teha üks kord materiaalse põhivara ümberhindluse juhul kui põhivara õiglane väärtus erineb oluliselt selle bilansilisest jääkväärtusest, tingituna vähemalt ühest järgnevast asjaolust: 1) objekt on soetatud 1995. a või varem; või 2) objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad usaldusväärsed andmed.
    Soovitan siinjuures kõigil väga kriitiliselt suhtuda oma põhivarasse, sest selline luba on vaid üks kord rakendamiseks.
    Autor: Anne Nuut
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.