Hinnatõus kiireneb

Alanud aasta pole inflatsioon osas kindlasti mitte nii tagasihoidlik kui 2003. aasta, mil hinnad tõusid keskmiselt vaid 1,4%. Seda seetõttu, et juba 2003. a II pooles hakkasid tagasi tõmbuma tegurid, mis viimasel pooleteisel aastal hinnatõusu ohjes hoidsid ? valimiste aeg sai mööda, ilmnesid märgid maailma majanduse aeglasest kosumisest ja dollar nõrgenes.

Varasema paari aastaga võrreldes mõjutavad 2004. a hinnadünaamikat märgatavalt enam erinevad administratiivsed tegurid. Juba on mitmed omavalitsused tõstnud erinevate kommunaalteenuste hindu (soojus, vesi, kanalisatsioon) ning teised plaanivad seda. Tulenevalt oma suurusest on teenuste kallinemisel Tallinnas kogu Eesti hinnadünaamikale märkimisväärne mõju. Kommunaalteenuste kallinemisele lisandub kohaliku ühiskondliku transpordi hinnatõus, mis saab tõenäoliselt täiendust ka kütuse aktsiiside kasvust.

Riiklikult reguleeritavatest hindadest võib oodata elektri hinna tõusu, mis ilmselt puudutab valdavalt majapidamisi ning väiketarbijaid ? ettevõtetele, eriti suurematele neist, hinnad ilmselt eriti ei tõuse (kui üldse tõusevad). Kuivõrd elektri hinna tõus teiste toodete-teenuste hindadesse üle kandub, sõltub nõudluse seisust.

Euroopa Liiduga ühinemine toob kaasa mõningate aktsiisi- ja käibemaksumäärade tõusu 1. maist, millest olulisemat mõju omab kütuse aktsiisi tõus. Teiste maksumäärade muutumise mõju tarbijahindadele jääb väga tagasihoidlikuks, et mitte öelda mõõdetamatuks. Aprill lõpu turuhinnast oleneb kütuse protsentuaalne kallinemine ? ja arvestused viitavad, et nõrga dollari tõttu jäävad Eestis bensiini ja diisli hind vaatamata nafta kõrgele dollarihinnale paari aasta tagustest tipptasemetest allapoole isegi uute aktsiisimäärade juures. Kui täituvad optimistide lootused nafta hinna langusest 2004. a lõpus, siis võib Eestis bensiini hind langeda isegi praegustele tasemetele.

ELi liikmelisus toob kaasa tollitõkked, mis võivad mõningate kaubagruppide hindu tõsta. Kaheksaks kuuks väheneb odavate Kagu-Aasia kergetööstuskaupade pakkumine, kuid neid võivad asendada teised odavad pakkujad (nt Türgist). Kalatoodete hinnad võivad tõusta. Väga palju on räägitud suhkru hinna tõusust, samas on suhkruturu regulatsioonis võimalikud muutused, mis seda tõusu tõenäoliselt kärbivad. Lisaks tuleb arvestada, et suhkur ja seda toormena kasutavate toodete osa tarbijakorvis on tagasihoidlik.

Hinnatõusu tegeliku ulatuse määravad siiski kaks palju olulisemat tegurit kui eelnimetatud administratiivsed ja välised faktorid ? need on nõudlus ja pakkumine ehk nende vahekord. Praegused arvestused viitavad, et 2004. a, nagu ka paaril viimasel aastal, püsib valdavalt hindatõusu pidurdav surve. Esiteks jääb välisnõudluse kasv suhteliselt mõõdukaks, ELi astumine selles osas järske muutusi ei too. Ainsaks erandiks on turu avanemine põllumajandustoodetele, mis võib ahvatleda Eesti tootjad oma kaupu rohkem eksportima. Siiski võib arvata, et järsku toidukaupade ekspordi kasvu Eestist alanud aastal veel ei tule. Toidukaupade hindu võivad tõsta küllaltki kõrged ELi interventsioonihinnad (miinimumhinnad) ja asjaolu, et Eesti turult kaob ekspordisubsiidiumitega toetatud importkaup.

Maksukärpe ärajäämine ning eelkõige madalama sissetulekuga perede tulude kasv (pensionid, miinimumpalga tõus, lastetoetused, mitmed avaliku sektori palgad; lisaks oodatavast teedeehitusest kasvav lihttööliste hõive suurenemine maapiirkondades) tähendab seda, et hinnad võivad tõusta eelkõige esmaskaupadel ja -teenustel ? toit, rõivad, kodumasinad, mõningad tarbimisteenused. Samas jääb keskmise ja keskmisest jõukamate perede tulude kasv, eriti kui nad oma tulud saavad erasektorist, küllaltki mõõdukaks. See tähendab, et mitmete kallimate kaupade ja teenuste hinnad tõusevad mõõdukalt. Tuleb arvestada, et nendele peredele langeb lõviosas laenudest ja seega võivad nende laenuteeninduskulud intresside tõusu puhul osutuda tõkkes tarbimise kasvatamisele. Selline suhteliselt mõõdukas tarbimiskasvu väljavaade viitab sellele, et hinnatõusu vabaltkujunevate hindade tõstmise võimalus jääb tagasihoidlikuks (v.a toidukaubad).

Hinnatõusul on veel üks pidur ? pakkumine. Kuigi viimasel ajal on märgata mõningat konkurentsipinge leevendumist jaevõrgus, osutab uute tulijate ja kaubandusvõrgu laienemine, et konkurents kasvab 2004. a taas märgatavalt. Olukorras, kus nõudluse kasv jääb mõõdukaks tähendab see ainult ühte ? hinnasõda üpriski paljude kaupade ja teenuste osas.

Niisiis ei osutu 2004. a hinnatõus eriti tugevaks, kuigi ta kahtlematult ületab 2003. a oma. 3,5-4% hinnatõus on kõige tõenäolisem ning eriti soodsate majandusarengute puhul ka pisut enam.