Kasvavate majanduste ja börsitõusu aasta 2004

Jaanika Heinsuo 06. jaanuar 2004, 00:00

Alanud aastal ootavad analüütikud turu ja aktsiakursside tõusu mitte ainult USAs ja Euroopas, vaid kõigil suurematel turgudel. Ameerika SKP ja aktsiakursid liiguvad üles, viies oma voolus ja Aasia kasvu abil üles ka Euroopa turud.

Seega võib öelda, et oleme jälle tagasi pulli-turul. Sellel aastal võib kui mitte just rodeot harrastada, siis vähemalt taltsutada korralikult kasvavaid eri maade pulle. Kui kiired kasvud on, oleneb turu usaldusest. Selle aasta võtmesõna võikski olla "usaldus": usaldus turgude kasvu, keskpankadesse, firmade kasumisuutlikusse ja aktsiakursside tõusu.

Kuigi me ärkame igal hommikul USA turusuuna poolt kätte näidatud maailmas, tõuseb päike siiski idast. USA eelmise aasta SKP maandus aasta lõpuks 3 protsendi juurde. Selleks aastaks lubatakse vähemalt sama suurt kasvu. Viimase 12 kuu jooksul on Dow Jones Industrial Average tõusnud ligi 20 protsenti ja Nasdaq Composite Index lausa 50 protsenti. Dow Jones on ületanud 18 kuu järel esimest korda psühholoogiliselt tähtsa 10 000 punkti taseme. S&P 500 indeksi firmadest 80 protsenti on tõstnud kasumiprognoose või täitnud varem lubatu.

Indeksi suurimate firmade kasumiprotsent on tõusnud üle 10 protsendi, mis tekitab investorites mõtteid raha intressitoodetest jälle aktsiatesse üle tuua. Ka dollari nõrkus soodustab majanduskasvu ja vaevalt olulist dollari tugevnemist lähitulevikus oodata võib. Eelmise langusperioodi lõpp 1986. aastal tõi IPOde (avalik esmaemissioon) kaudu turule valiku korralikke firmasid nagu Microsoft, Sun, Oracle ja Cisco. Ka see aasta võib tuua börsile nii mõnegi huvipakkuva firma. Analüütikute poolt eelistatud sektorid on finantsid, mets ja metallid, ebapopulaarne on aga tehnoloogia.

Riskiteguriks on halvad tööhõivenäitajad ja paisuv jooksevkonto defitsiit. USA jooksevkonto täitmiseks on vaja välisinvesteeringute voolu mahuga 1,5 miljardit dollarit päevas.

USA keskpank on aastast 2001 langetanud intresse 13 korda ja nüüdseks on nad madalaimal tasemel alates 1945. aastast. Oletatavasti tõstetakse baasintresse vähesel määral 2004. aasta suvel. Nafta hinnad on umbes OPECi soovitud vahemikus 22-28 dollarit ja otsest hinnalangust vaevalt et tuleb. Ka ei ole OPEC otsustanud veel vaatamata hoiatustele toodangut vähendada. Eurotsoon on seisakust välja jõudmas ja tänavune umbes 0,5-protsendiline SKP kasv peaks jätkuma järgmisel aastal kuni 2-protsendilise tempoga. Ka Euroopa "must lammas" Saksamaa hakkab jalgu alla saama. Selle aasta sama tiitli pretendendid on Prantsusmaa ja Itaalia, kelle eelarve puudujääk ületab kokkulepitud 3 protsendi piiri.

Uued IPOd on tulemas, kuid Soomet ja Rootsit vaadates tekitab muret see, et keegi ei taha esimene olla. Rootsi esimene noteering 18 kuu järel kukkus huvi puudumise tõttu läbi ja Soomes pole keegi noteeringu taotlust sisse andnud. Küll aga on börsilt lahkujaid. Järgmise aasta ennustus Omhex turule (Eesti, Soome, Rootsi, Läti) tulijate osas on kuni 10 firmat.

Riskialtidele võiks huvi pakkuda Venemaa börs. SKP kasvuennustus on 4-6 protsenti, inflatsioon loodetakse saada 11 protsendini, riigieelarve on plussis, naftahinnad kõrgel, börsil on palju alahinnatud, kuid tohutu kasvupotentsiaaliga kasumlikke firmasid.

Aasia "investeerimispärlid" Hiina ja India jätkavad oma 5-8-protsendilist SKP kasvu ja isegi Jaapan on saavutamas 2-protsendilist kasvu. Jaapanit võikski pidada selle aasta üllatajaks. Samas tuleb silmas pidada, et kasv tuleb suures osas ekspordi arvelt, riigi sisevõlg on 140 protsenti SKPst ja kauaoodatud pangareformid on läbi viimata.

Hiinas ja Indias on kiiresti kasvav sisetarbimine ja maad saavad kasu ka allhanke voogudest. Uusi firmasid lisandub pidevalt börsile ja on palju alahinnatud, kuid suure potentsiaaliga firmasid.

Sellel aastal läheb läbi ühinemiste ja liitude üha rohkem moodi globaliseerumine. Viimaseid näiteid on Air France ja KLM ning Soome ja Rootsi börside ühinemised. Hiljutine UNCTADi uurimus näitab, et viimase aasta jooksul paigutati ümber ligi 800 peamaja. Samas jagatakse globaalsete firmade peamaju aina enam mitme maa vahel. Näiteks Nokia juhtkond on nii Helsingis kui New Yorgis.

Teine trend on sisseost (outsourcing). Firmade outsourcingu vood liiguvad Hiina, Jaapani ja Venemaa arenevate turgude suunas. Hiinas on ligi viiendik maailma rahvast, kuid efektiivsus inimese kohta on ligi 7 korda madalam kui USAs. Seega on seal piisavalt tööjõudu, et rahuldada mitmeid maid nii mõnedki aastakümned. Kui Hiina on spetsialiseerunud rohkem tööstusele, siis India rahuldab ka nõudlikumaid keelevajadusi ja pakub näiteks programmeerimisoskusi.

Kolmandaks trendiks on turuliidrite liidud. Firmad on üle saanud kramplikust fokusseerimisest ja laienevad nii liitumise kui haardeulatuse suurendamise kaudu. Nokia liigub mängudemaailma ja Microsoft mobiiltehnoloogiasse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing