Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Muuga konteineriterminal pidurdab kaubavahetust

Rivo Sarapik 06. jaanuar 2004, 00:00

Eelmise aasta 26. veebruaril ilmunud Äripäeva kvartalikiri Logistika kirjeldas probleeme Eesti olulisemates sadamates, kus sadama töökorraldus raiskab vedajate aega ja raha. Kui DFDS Transport ASi tegevjuht Jaan Lepp ütles sügisel, et olukord Tallinna Sadamas on rahuldav, siis Muuga konteineriterminali (Muuga CT) töökorraldusega ja viivitustega vedajad endist viisi rahul ei ole, sest konteinerite äraandmise ning kättesaamise ooteaeg venib keskmiselt kolme-neljatunniseks.

OÜ Miil juhataja Heiki Hütt selgitas, et ooteajad on pikad olnud umbes poolteist aastat. “Kui praegu saame konteineri kätte kolme-nelja tunniga, siis on hea, kui läheb kauem, siis on paha,” selgitas Hütt. OÜ Miil autojuht arvutas, et võimalik oleks 30 minutiga toimingud teha. Äripäeva katsed veokijuhiga kaasas käies näitasid, et kaubaga konteiner on võimalik ära anda 30 minutist tunnini, tühjade konteinerite kättesaamine võttis 1 tund ja 47 minutit.

Vedajad peavad probleemideks pikki pause töös, koos lõunatega ning vaheaegadega seisab konteineriterminal ööpäevas jõude viis tundi. Lisaks ei suuda tõstukijuhid vedajate andmeil sageli konteinereid üles leida ja konteinerilaevade peale- ja mahalaadimise ajaks peatub autode teenindamine täiesti.

Probleemidele lahenduste otsimiseks tegid 10 Muuga sadama kaudu kaupa vedavat ja suuremat firmat Muuga CT juhtkonnale pöördumise. Tehtud ettepanekute tulemusena on Hüti sõnul muutunud vaid see, et autojuht ei pea paberiga tõstuki järel jooksma, seda teeb Muuga sadama töötaja, kuid mitte iga konteineriga, vaid kogub paberile 5–10 autot.

“Samas pole harvad juhused, kui tõstuk sõidab selle paberiga näiteks laeva lossima ja unustab autod,” lisas Hütt. Lõunate ja pauside lõpetamise asemel lisati aga kaks vaheaega juurde.

Muuga CT kommertsdirektor Igor Zimin nentis, et seisuaegu tuleb Muuga CTs aeg-ajalt tõesti ette. “Näiteks võib juhtuda, et laevad jäävad oma graafikust maha ja siis koguneb sadamasse palju veokeid, mis kõik soovivad kaupa kätte saada.”

Zimin leidis, et probleeme aitaks lahendada ehk tihedam infovahetus vedajate ja sadama vahel. “Kui vedajad annaksid teada, mis kell ja millise kauba järele vedaja tuleb, on võimalik meil oma tegevust ka veidi korrigeerida,” selgitas ta. “Lisaks ei kasuta vedajad tihti võimalust võtta kaup välja laupäeval või pühapäeval, siis tehnika seisab, tööpäevadel aga tekivad järjekorrad.”

2004. aastaks plaanib Zimin umbes 12% konteinervedude suurenemist, mahu kasvuga toimetulemiseks võetakse sadamas aprillis kasutusele kaks tarkvaralahendust, uuendatud laoarvestusprogramm ja konteineriterminali automatiseeritud juhtimisprogramm. Need aitavad Zimini sõnul määrata kindlaks konteineri asukoha, optimeerida laadimistehnika tööd, lühendada dokumentide vormistamise aega ja viia osa vahetatavast infost üle elektroonsele kujule. Märtsist asub tööle uus kraana.

Suurematele vedajatele, kes regulaarselt Muuga CTs kauba järel käivad, on terminalil kavas väljastada spetsiaalsed kaardid, millel põhiandmed veoki ja juhi kohta. See aitab topeltsisestamise arvel aega kokku hoida.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing