Saksa partner aitas leida stabiilselt kasumliku äriidee

Pärnumaal pisikeses Tootsi alevikus asuv OÜ Betamar sai detsembris viieaastaseks. Betamarist 85% kuulub Saksa ja 15% Eesti kapitalile. Firma tekkis tänu sellele, et sakslased otsisid Eestis endale partnerit. Tallinnasse tootmist paigutada ei tahetud. Maapiirkondades käidi läbi 15 kohta ja otsiti partneriks väikest, ca 10?15 töötajaga õmblusettevõtet. Lõpuks leiti Tootsist Endel Tamme pereettevõte Aest, millel oli parasjagu tootmishoone ehitamine pooleli. Sakslaste abiga saadi hoone valmis ja Betamari päästevestide tootmine käima. ?See oli sakslaste poolt suur usaldus ? ehitamiseks anti raha kätte, tulemust nad ju ette ei teadnud,? räägib algusaegadest Betamari tegevjuht Endel Tamm.

Firma registreerimisest käivitamiseni läks pool aastat ning 1999. aasta suvel alustati viie õmblejaga. Praegu on Betamaris 18 töötajat ja ettevõte on edukas. Näiteks tõusti Äripäeva 2002. a Tekstiilitööstuse TOPis 12. kohale. Ettepoole jäävad põhiliselt suured ettevõtted.

Päästeveste tootva partneri leidmine oli väikesele Tootsi õmblusettevõttele omamoodi päästerõngas. ?Rõivaõmblemine on hooajaline ja ka meie saime omal ajal valusad vitsad, kui mood muutus,? räägib Tamm. ?Tuli leida mingi kindlam toode. Selles mõttes sakslastega koostöö sobis hästi.?

Betamaris toodetud päästevestid lähevad Saksamaale, kust saadakse ka tooraine. Alustati peamiselt õmblustööga, pärast vajalike seadmete hankimist hakati valmistama ka täispuhutavaid balloone, st tegema plastmassikeevitust.

Kui vanemad merel käinud inimesed mäletavad veel kunagisi korkveste, mis olid kui sületäis puid ümber kere ja olemise üpris ebamugavaks tegid, siis tänapäevased päästevestid on tunduvalt inimsõbralikumad. Sees on täispuhutav balloon ja peal kaitseümbris. N-ö ooteasendis on see õhuke ja ei sega. Kui juhtub, et inimene kukub vette, siis aparaat avab automaatselt kraani ja balloon täitub. Kokku toodetakse Betamaris ligi paarkümmend mudelit päästeveste.

Praeguse Betamari tootmishoone kõrvale on ostetud juurde maad, kuhu Tamme sõnul plaanitakse veel 1000 m² hoone püstitada. Ehitus läheb lahti 2004. aastal ja on Tootsi asula kontekstis päris suur investeering.

Suure osa uuest hoonest võtab enda alla materjali- ja valmistoodanguladu. ?Saksamaal on laopinnad jm väga kallid,? selgitab Tamm. ?Eks meie Saksa partnerid võidavadki selle pealt, et tööjõud on odavam, pluss kinnistu ja laopindadega seotud kulutused.? Tootsi ja ümbruskonna rahvas saab aga töökohti.

Kiirus, täpsus ning kvaliteet on Eesti tööjõu need omadused, mida sakslased Tamme sõnul hindavad.

Töötajaid on Betamaris nii Tootsist kui ka ümbruskonnast. Nagu mujalgi, pole ka Tootsi kandis lihtne head tööjõudu leida. ?Rõiva- ja tekstiililiidus on just praegu aktuaalse probleemina üleval see, et ei koolitata vajalikku personali või kui ka ametikoolides koolitatakse, siis noored tüdrukud lähevad tihti muudele aladele,? räägib Tamm.

Nii koolitavadki paljud ettevõtted endale töötajaid ise, lootuses, et ka riik ikkagi mingil määral appi tuleb. Kas või koolitust kinni makstes.

Palkadest rääkidas möönab Tamm, et Eesti keskmiseni nad ei küüni, ent Tootsi mõistes on palgad head. Need vaadatakse igal aastal üle ja igal aastal on need tõusnud. ?Loodame nüüd ka jaanuaris läbirääkimised pidada, et me ikkagi 5% juurde saame,? sõnab Tamm.

Tootsi vallavanem Kaljo Ahman

Betamar on oma 18 töötajaga valla tööandjatest turbatööstuse ja meie järel kolmandal kohal. Meil on väike vald ja ka 18 töötaja pealt laekuv tulumaks on tuntav osa valla sissetulekust. Tuleb kiita Betamari juhi Endel Tamme järjekindlust, et ta nii eraldatud piirkonnas on suutnud läbi lüüa. Oli ju tema ettevõte üsna pisike, kui alustas, aga järk-järgult on laienenud ja kavatseb veelgi laieneda. Ja mida veel tuleb hinnata ? Betamar on toetanud ka kooli ja pensionäride üritusi.