Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Isepäised maakonnalehed tahavad jääda omaette
Suurtesse meediagruppidesse koondumine ei ole maakonnalehtede juhtide seas popp teema. Postimehe kaitsva tiiva alla on müüdud suurimad ? Pärnu Postimees, Sakala ja Virumaa Teataja. Väiksemad tunnistavad, et kuigi aeg-ajalt kosilasi käib, ei ole piisavalt ahvatlevat pakkumist veel tehtud.
Kuigi ajaleht ei ole megakasumit lubav äri, on maakonnalehti välja andvad firmad väikeses kasumis ja kasvatavad tasapisi käivet. Trükiarv on stabiilne või pigem veidi kahanev ? lehejuhtide mureks on vähenev rahvaarv. Elus aitavad aga püsida kasumlikud lisaprojektid, paljud saavad soodsat teenust samadele omanikele kuuluvalt trükikojalt. Maakonnalehti ühendab ka suur tellimuste arv, üksikmüük on marginaalne.
Suuruselt eristuvad teistest sõltumatutest Saaremaal leviv Meie Maa ja Ida-Virumaal ilmuv Põhjarannik. Meie Maad, Hiiu Lehte ja ajakirja KoduMaja üllitav OÜ Saaremaa Raadio prognoosib 2003. aasta käibeks 11 miljonit krooni.
ASi PR Põhjaranniku kolm eraisikust aktsionäri võivad rahul olla. 1994. aastal poole miljoni eest erastatud ajaleht näitab järjest paremaid majandustulemusi, kuigi arvestatava kasumini läheb veel aega. Kirjastus annab välja ka venekeelset sõsarlehte Severnoje Poberežje ning venekeelset nälalehte Narvskaja Nedelja. Tegevtoimetaja ja nõgu esimehe Erik Gamzejevi sõ olid raskeimad aastad 1997?001, mil maakonna suurettevõd jäest pankrotistusid võassiliselt koondasid.
?Kuid Ida-Virumaa on 170 000 elanikuga Eesti suuruselt teine maakond. See on isegi olukorras, kus 20 protsenti tööeas inimestest on töötud, äritegevuseks atraktiivne piirkond,? on Gamzejev optimistlik. ?Maakonna kaubandus- ja teenindussektorites on veel küllalt vaba ruumi.?
Gamzejevi sõnul on viimastel aastatel toimunud oluline elavnemine ja see on ka pideva reklaamikäibe kasvu põhjuseks. 2003. aastal ulatus see orienteeruvalt 6,5 miljoni kroonini.
Vanim iseseisev ajaleht on tänavu suvel 15. sünnipäeva tähistav Lääne Elu, omanikeks lehe asutajad Arne Veske ja Andres Ammas. Peatoimetaja Tarmo Õuemaa sõnul elab iseseisev maakonnaleht küll ära, kuid mitte hästi. ?Baas lehe väljaandmiseks on olemas. Igal aastal jaksame ka midagi välja vahetada, näiteks mõned arvutid,? ütles Õuemaa.
Ka Lääne Elu üritati Postimehe gruppi osta, kuid omanikud polnud müügiga nõus. ?Omanikud ütlesid, et täna ei hakkaks nad alla kahe miljoni üldse müügist rääkima. Kuid praegu tegelikku müügiplaani küll ei ole,? lausus Õuemaa.
Suuresti ajakirjanikest omanikele kuuluva Nädalise toimetaja Tõnis Tõnissoni sõnul on ostuhuvilisi ikka käinud. ?Mõni on lubanud ära osta, mõni õnnelikuks teha. On olnud ka neid, kes ähvardasid sentigi maksmata üle võtta,? rääkis ta.
Pisikest kasumit teenib leht tänu reklaamiprojektidele. ?Väikesel üksikul ja isepäisel tegijal, kes sõdib kohaliku võimu, erakondade ja muude inetustega, ei saagi kerge olema,? ütles Tõnisson.