Kruvi valik sõltub seinatüübist

Kruve-tüübleid valides tuleb arvestada nii seinamaterjali kui ka kinnitatava eseme omapära, sest väliselt sarnased ja samasse hinnaklassi jäävad kinnitusvahendid on eri funktsiooniga.

Rõõm ise seina pandud riiulist võib jääda üürikeseks, kui selle paigaldamiseks on kasutatud valesid kinnitusvahendeid. ?Kui kinnitus on valesti valitud, siis võib kinnitatu isegi hea kinnitusvahendiga alla kukkuda,? ütles naelu tootva Janere OÜ müügiesindaja Milvi Pedosk. Kinnitusvahendi valimisel tuleb esmalt kindlaks teha seina või lae materjal. Ka tuleb arvestada riputatava eseme raskusega, sest mõne seinatüübi puhul ei pruugi pelgalt heast tüüblist või kruvist piisata.

Raskete riiulite või kappide riputamine on kõige problemaatilisem järjest enam levinud kipsseinte ja -lagede puhul. Kipsseinte jaoks tuleks raskemate asjade riputamisel kasutada metallankruid, sest tavalised plastikust või metallist kipsitüüblid pole asjatundjate sõnul kuigi vastupidavad.

K-rauta klienditeenindaja Toomas Tibar soovitab isepuurivate otstega plastiktüübleid kasutada vaid kergemate asjade riputamiseks. ?Nendega võib riputada seinale näiteks pilte,? ütles Tibar.

Kardinapuu lakkepanekuks võiks aga kasutada näiteks paremini raskust jagavaid libliktüübleid, mis tõmbuvad kruvi sissekeeramisel tagant kokku.

E-Nurk OÜ projektijuhi Taavi Letneri sõnul tekivad kipsseintega suurimad probleemid tavaliselt köökides, mille seintele tahetakse panna raskeid kappe. Tavalised kipsitüüblid ei taha suure raskuse all kaua seinas püsida. ?Kui tegemist on sellise köögiga, siis tuleks vineeritahvlid kipsi taha karkasside vahele panna,? rääkis Letner. Kui kipsseinale on vaja paigaldada näiteks veeboiler, siis tuleb Letneri sõnul kinnitada see mitte kipsi, vaid selle taguse puit- või kiviseina külge.

Letneri sõnul kasutatakse mööbli paigaldamiseks põhiliselt tavalist nailontüüblit ja kruvi. Raskemaid mööblitükke saab tavalisele betoonseinale kinnitada kiilankruga.

Kui seinamaterjal on aga tundmatu või väga poorne, siis saab tugeva kinnituse luua keemilise ankruga. Sel puhul ei panda seina puuritud auku tüüblit, vaid sinna lastakse spetsiaalne segu ja selle keskele metallvarras, mille külge saab hiljem soovitud eseme kinnitada. Toomas Tibari sõnul tuleb keemilise ankru kasutamisel ainult hoolega jälgida, et puuritud auk oleks tolmust ja betoonipurust puhas, muidu ei teki tihedat ühendust.

Siiski ei kasutata keemilist ankrut sisetingimustes kuigi sageli, osalt ka selle kalliduse tõttu. 150milliliitrise segutuubi hind jääb olenevalt tootjast 120?250 krooni piiresse. Näitena keemilise ankru kasutamisvõimalusest toob Letner lipuvardahoidja kinnitamise maja külge.

Puitseinale riputamiseks kasutatakse tänapäeval naelte asemel puidukruvisid, mis annavad ühendusele suurema vastupidavuse.

Puitmajas saab raskemad asjad kinnitada seintele kruvidega, väga rasked asjad tuleks kinnitada poltidega. Uuematel majadel, millel on laudadest sisevooder pandud kivist välisseinale, tuleks panna laudise taha lisatugevdused. Eriti rasked esemed tuleks kinnitada läbi voodrilaua tugevama välisseina külge.

Kuigi pakutavate kinnitusvahendite valik on kirju, on suuremates ehituskauplustes müüdava kvaliteet Janere OÜ müügiesindaja Milvi Pedoski sõnul võrdlemisi ühtlane ja hea. Siiski võib ostja müüjalt alati küsida selle kinnituseks sertifikaati.

| 0

Autor: Kristo Mäe