Sadam elavdab oluliselt saarte majanduse arengut

Äripäev peab Saaremaa majanduse arengu seisukohalt süvasadama rajamist oluliseks. Saaremaa Mustjala valla ametnike ja Tallinna Sadama nigel asjaajamine ning looduskaitsjate jonn on aga seisatanud sadama rajamise.

Pärnu halduskohus tühistas novembri lõpus Ninase poolsaare üldplaneeringu. ?Sadam tuleb,? on Mustjala vallavanem Enno Kolter veendunud. ?See on meie ainus päästerõngas, muidu paneb Mustjala vald hambad varna.? Mustjala vald aga ei ole tänaseni vaidlustanud kohtu otsust. Perspektiiv on nigelavõitu ? parimal juhul nihkub sadama ehitamine aasta võrra, halvimal juhul jääb sadam aga üldse ehitamata.

Saarlaste probleem on välja murda eraldatusest, mis süvendab Saaremaa majanduslikku mahajäämust Mandri-Eestist. Umbne ettevõtluskeskkond viib igal aastal saartelt minema nooremat rahvast, kvalifitseeritumat ja ettevõtlikumat tööjõudu. Praamiliiklusele konkurentsi puudumine pluss kütuseaktsiisi pidev tõus teeb ka transpordi järjest kallimaks. Osa ettevõtlustki on kolinud ära mandrile, kus veokulud muude ettevõtluskulude hulgas nii suurt osa ei mängi. Kalapüüki piiravad kvoodid, põlluharimist looduslik eripära, turism on sesoonne.

Süvasadam annaks tööd aasta läbi, pikeneks turismihooaeg. Sadam ja sild üheskoos aga oleks juba korralik mootor, mis saare majanduse kiiremale käigule suunaks. Sadama rajajate ja looduskaitsjate vägikaikavedu ei aita aga kuidagi kaasa olukorra paranemisele.

Poliitilise toetuse olemasolu on Tallinna Sadam käsitanud kui litsentsi omavolile ? sadama rajamiseks hädavajalikud uuringud tehti rohkem moe pärast, kõiki toiminguid ei kooskõlastatud. Räägiti kruiisisadamast, samas on eeltasuvusuuringus arvestatud ka kaubasadama võimalusega. Tallinna Sadam astus samasse ämbrisse, kuhu Undvale sadamat ehitada soovinud ? läksid mütsiga lööma, aga unustasid rohelised.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) ja Eesti Rohelise Liikumine ei ole põhimõtteliselt sadama rajamise vastu, kinnitas mullu suvel ELFi nõukogu esimees Marek Strandberg. Mõlema organisatsiooni meelest on tehtud olulisi vigu keskkonnamõju hindamisel, samuti ei ole planeerimismenetluses järgitud seadusi. Kaubasadam Ninasele aga ei tule nende meelest kõne alla. Ka tehnikadoktor Uno Liivi sõnul Ninase sadam transiidiks ei sobi ? pole ruumi manööverdamiseks. Transiidi korral tuleks Liivi sõnul sadam uuesti ümber projekteerida. Kui aga kaubasadamat ei tule, võib maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul jääda püsiühendus mandriga rajamata ? silda tupikusse ei ehita.

Ninase poolsaar on Natura 2000 alade seas, mistõttu on sinna sadama rajamine pärast 1. maid keeruline ? asju tuleb ajada juba otse Euroopa Komisjoniga.

Täna on Tallinna Sadam oma lohakuse tõttu sadama rajamisega sama kaugel kui aasta tagasi. Praegu pole veel hilja asi uuesti käima lükata ? parem tulgu sadam hiljem kui üldse mitte. Euroopa Komisjonile leiab sadama rajamise toetuseks põhjenduse Euroopa Liidu enda dokumentidest (vt veerg). Kõigepealt peab Tallinna Sadam kaardid avama ? mida ta siis ikkagi tahab Ninasele rajada. Ja ? sadama rajamise otsustavad ikkagi saarlased.

Autor: ÄP