Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopa Liidul ees laastavad lahingud
Sel kuul algavad Euroopa Liidus (EL) eelarvekõnelused perioodiks 2007-2013, millest juba mitu aastat tagasi ennustati bloki ajaloo kõige raskemaid lahinguid. Tänaseks, pärast ELi konstitutsioonikõneluste umbejooksmist mullu detsembris ning kuue riigi kirja, milles nõutakse ELi eelarvekulude kärpimist 1%le SKTst, on ended veelgi süngemad. Korraga käib võitlus nii võimu kui raha jagamise üle laienenud liidus.
Keskne riik võimu- ja rahadebatis on Saksamaa, kes ei varja, et nende kahe valdkonna vahel on ?teatud paralleelid?. Seda on võetud kui ähvardust Hispaaniale ja Poolale, kes on ELi eelarvest suurimad toetuste saajad, ent kelle jäik vastuseis võimu ümberjagamisele suurte liikmesriikide kasuks nurjas Brüsselis loodetud kokkuleppe ELi konstitutsiooni üle. Tegelikult toimus pööre Saksamaa suhtumises juba Helmuth Kohli ajajärgu lõppedes 1998. aastal, kui võimule tuli Gerhard Schröderi esimene sõjajärgse põlvkonna valitsus. Kui sinnamaani olid Saksamaa leitmotiivideks Euroopa integratsioon ja Saksamaa huvide ühitamine avarama Euroopa visiooniga, siis Schröderi ajal on tähtsamaks tõusnud Saksamaa enda huvid. Saksamaa nõuab tunnustust ja poliitilist kaalu, mis on Euroopa suurima ja rikkaima riigi vääriline, ega lepi enam Prantsusmaa diktaadi ja Euroopa ?rahalehma? rolliga. Saksamaa maksab ligi veerandi ELi eelarvest. Saksamaa on isegi Soomega ära vahetanud ELi eesistumisperioodi, et 1999. aasta Berliini tippkohtumise halva kogemuse põhjal mitte enam eelarvekõneluste otsustaval etapil ELi eesistujariigiks olla. Toona pidi Saksamaa mitmetest oma nõudmistest loobuma.
Sama jäika kindlameelsust ilmutab Schröder nüüd võimuküsimuses. Sel nädalal ütles Schröder intervjuus ajalehele Der Spiegel, et häälte jagunemise osas Euroopa Ministrite Nõukogus Saksamaa Poolale ja Hispaaniale järeleandmisi ei tee. Kui selle aasta jooksul kokkulepet ELi põhiseadusliku leppe üle ei sünni, on Saksamaa valmis leppima kahekiiruselise Euroopaga. Praeguse eesistujariigi Iirimaa peaministri sõnul tooks see Euroopasse ?palju probleeme ja palju lõhesid?.