Pensionifondide miljard põhiosas välismaal

Täpsemalt ulatus viieteistkümne teise samba fondi kogumaht üleeile õhtul 1,002 miljardi kroonini, selgus Eesti Pensionikeskuse statistikast. Eelmisel aastal samal ajal oli II pensionisamba fondide kogumaht 175 miljonit krooni.

Hinnanguliselt on miljardist kroonist II samba pensionifondide rahast kümnendik investeeritud siinsele aktsiaturule.

Äsja alanud aasta lõpuks prognoosib fondijuht Robert Kitt Hansapanga fondide mahuks 1,2 miljardit krooni, mis oleks senisega võrreldes ligi kolmekordne tõus. Suurkonkurendi optimistlikule prognoosile ei jää alla ka Ühispanga, Sampo ja LHV ennustused. Ühispanga Varahalduse juhatuse liige Märt Meerits prognoosib selle aasta lõpuks panga teise samba pensionifondide mahuks ligi 700 miljonit krooni. Sampo Varahalduse arendusjuht Peeter Schamardin ootab tulemuseks 350 miljonit krooni. LHV fondijuht Tõnno Vähk näeb mahtu aasta lõpuks 85 miljoni krooni juures.

Suurim pensionifond on Hansa Pensionifond K3 kogumahuga 251,79 mln krooni. Teisel kohal on Ühispanga progressiivne pensionifond, mille kogumaht on 194,86 miljonit krooni. Viimasel auhinnalisel positsioonil on Hansa Pensionifond K2 mahuga 180,84 miljonit krooni. Väikseim on LHV Intressipensionifond mahuga 8,13 mln krooni.

?Kindlasti jätkame Balti riikide aktsiaturgudele investeerimist,? ütles Hansa fondijuht Kitt. Tema sõnul on fond hoogsalt investeerinud välisturgudele, järgneva kolme aasta jooksul see osakaal ilmselt ei suurene. ?Järgneva kolme aasta jooksul plaanime hoida keskmisest rohkem varasid ELiga liituvates riikides ning vähem Aasias,? ütles Kitt.

Meeritsa sõnul on Ühispanga prioriteetsed aktsiaturud Kesk- ja Ida-Euroopas.

Schamardin näeb samuti kasvupotentsiaali Euroopa Liiduga liituvatel turgudel. Lisaks näeb Sampo ekspert pigem tõusu- kui languspotentsiaali Põhja-Ameerikas.

LHV kavatseb ka tulevikus aktsiapensionifondis investeerida välisturgudele maksimaalse määra ulatuses. Vähi sõnul on ja jääb nende prioriteetturuks USA.

Äripäeva börsitoimetuse analüütiku Raivo Sormuneni sõnul on II samba osakute kogumine ergutaja, mis aitab inimesi viia heas mõttes vägisi investeerimise juurde.

Kiti sõnul ei ole säästmise propageerimine II samba otsene eesmärk. Selleks on inimestele suuremate sissetulekute võimaldamine pensionipõlves. ?Aga säästmise vajalikkus võib jõuda II sambaga liitumisel tõesti paremini inimeste teadvusesse,? möönis ta. Seda on tema sõnul näidanud Kesk-Euroopa ja Ladina-Ameerika riikide kogemus, kus on pensionireform läbi viidud.

?Olen kindel, et pensionireform ning säästmis- ja investeerimisteenust pakkuvad kampaaniad teisenevad varem või hiljem inimeste teadvuses investeerimishuviks,? ütles Meerits. Siiski ei pane II sammas üksi rohkem säästma. Meeritsa sõnul tuleb säästmisharjumus üldisest jõukuse kasvust ning teavituskampaaniatest ja riigipoolsest toetusest, näiteks maksusoodustused kolmanda samba fondi investeerimisel.

?Teise samba osakute kogumine toob inimesi investeerimisele lähemale, sest fondi valinutel tekib motivatsioon jälgida oma investeeringut,? on Vähk kindel.

Kiti sõnul on lähiaastatel võimalus teise sambaga liituda veel umbes 100 000 inimesel.

Meerits hindab turu liitujate kogupotentsiaaliks umbes 450 000 kodanikku. Selleks aastaks aga 45 000 inimest.