Tehing pangakaardiga peab toimuma kliendi silme all

Enn Tosso 08. jaanuar 2004, 00:00

Pangaspetsialistide hinnangul on võrreldes muu maailmaga meil niisuguseid kopeerimisjuhtumeid vähe esinenud. Eesti seadused käsitlevad pangakaartide võltsimist samadel alustel paberraha võltsimisega ja selline kuritegu võib kaasa tuua isegi kuni kümne aasta pikkuse vanglakaristuse.

Praeguseks on rahvusvahelised kaardiorganisatsioonid töötanud seniste magnetribaga pangakaartide asemele välja uued, senisest turvalisema tehnoloogiaga ? kiibitehnoloogiaga ? kaardid. Eestis alustati selliste kaartide väljastamist eelmise aasta kevadel.

Kui magnetribaga kaardi puhul saab eriseadme abil kaarti kopeerida, siis kiipkaardi andmeid ei ole kuidagi võimalik salvestada ega võltsida.

Hansapanga meediasuhete juhi Kristiina Tambergi sõnul on juhtumeid, kus kaart kaob või varastatakse ning petturil õnnestub kaardiga ka maksta, Hansapanga praktikas vähe olnud, sest tavaliselt inimesed märkavad kiiresti oma kaardi kadumist ja lasevad pangal kohe kaardi sulgeda. Seda saab teha klienditoe telefonil ööpäev läbi. Rahaautomaadis ei saa ilma PIN-koodi teadmata kaardiga tehinguid teha ning ka kaardiga maksmisel kontrollitakse üldjuhul maksja isikut.

Eesti Ühispanga e-tehnoloogia ja operatsioonide divisjoni direktori asetäitja Meelis Nurga sõnul kaitsevad pangakaarti mitmesugused turvaelemendid. Kasutatakse mitmesuguseid elektroonilisele makseterminalile ja kaardisüsteemile arusaadavaid, kaardi magnetribal või kiibil asuvaid turvatunnuseid.

Vastavalt pankade soovitusele kontrollitakse kaardiga maksja isikut tõendavat dokumenti, kui ostusumma on 500 krooni või rohkem. ASi Kesko Food järelevalveosakonna juhataja Kaido Mägi sõnul ei ole pettusjuhtumeid küll kuigi palju ? kuus ehk paar-kolm ?, kuid kogenud kassapidajad kontrollivad sageli ka 500 kroonist väiksema ostusumma puhul kliendi isikut tõendavat dokumenti. ?Näiteks meie Super Netto cash & carry?s küsitakse peaaegu iga ostu korral isikut tõendavat dokumenti. Ostjates tekitab see sageli nurinat, kuid see on kõikide ausate inimeste huvides,? räägib Mägi.

Kaido Mägi soovitab inimestel, kelle varastatud pangakaardiga on tehinguid tehtud, kohe konkreetse kaupluse juhtkonna poole pöörduda. ?Kauplustes on videovalve- ja kassavalvesüsteemid, mille arhiivist on võimalik kõiki tehinguid kontrollida,? märgib ta.

Meelis Nurga sõnul peab kolmeaastase kehtivusega kaart normaalse kasutamise korral tähtajani ka vastu. ?Pigem ei ole küsimus kaardi kasutamises, vaid selle hoidmises,? räägib Nurk. Tema sõnul on kõige tavalisemad äpardused kaardi kaotamine ja varastamine ning PIN-koodi unustamine. Sekeldusi on toonud ka juhused, kus kaarti kasutab pereliige ilma kaardivaldaja teadmata. Kaart on ainult isiklikuks kasutamiseks.

Politseiameti pressiesindaja Jana Zdanovit?i sõnul tuleb pangakaardi varguse korral teatada sellest kohe panka ja kirjutada politseile avaldus. ?Selleks, et tõestada pangakaardiga ostu sooritanud isik, võrreldakse kannatanu käekirja poodi jäänud t?ekil oleva allkirjaga,? selgitab ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing