Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vanglatööstuse juht pingutab ohje
Miks võtsite vastu töö asuda juhtima ASi Vanglatööstus?
Tööpakkumisel arvestasin, et tegemist on äriettevõttega, mida rõhutab sõna ?aktsiaselts?. Pakkumine sellele kohale tuli nõukogu esimehelt. Kuigi kaitseministeeriumis oli küll töö pooleli, ei meeldinud olukord, kus mulle oli pandud palju vastutust ja kohustusi, aga õigusi peaaegu polnud mingeid, mis on ministeeriumisüsteemis paratamatu. Mulle meeldib olukord, kus ma saan koos vastutusega ka õigused ja kohustused.
Pakkumine tundus mulle kõva väljakutsena, sest siin on palju teha. Leidsin, et asju, mida siiani aeti ühtemoodi, on võimalik ajada hoopis teisiti ja palju efektiivsemalt.
Mis sai otsustamise juures määravaks?
Tegelikult ei olnud määravaks vaid palk. Läksin ju ärijuhtimist õppima seetõttu, et mulle meeldib juhtida, organiseerides teisi töökaaslasi tööle, saavutada eesmärke.
Ma pole selline juht, kes rusika ja laua kokkupuutega sünnitab otsuseid. Autoritaarse juhtimise asemel meeldib motiveerida inimesi tööle.
Mul on enamasti olnud mitte head alluvad, vaid ametist lahkudes head kolleegid, kellega koos oleme töötanud ja kelle juhtoinas ma olen pidanud olema. Tahan olla selline juht, et kui ma lähen kaheks nädalaks ära, siis ei saada sellest arugi.
Kas Teile on antud juhtimises vabad käed?
Vabadus on alati tunnetatud paratamatus. Kõike, mida tahad, ei saaks eluilmas teha. Firma arenguks on aga antud vabad käed. Firma eripära seisneb selles, et ühest küljest on tegu äriettevõttega, teisest küljest avaliku tellimusega. Üks tõsiasi ? kui meil on umbes 70?80 protsenti kõigist kinnipeetavatest korduvalt karistatud ja tööga hõivatus kinnipeetavate hulgas on ligikaudu 30 protsenti, siis mujal maailmas on asi vastupidi.
Miks Eestis vangide tööhõive nii väike on?
Sest ettevõte kui selline on töötanud alles kaks ja pool aastat. Nii ei saa, et täna on tööga hõivatus 30 ja homme 70 protsenti. Vaja on investeeringuid. Lühemaajaline eesmärk, et 50 protsenti vangidest töötaks, oleks realistlik. Üks asi on töötegemine kui selline, teine asi aga, kui palju tahab tööd teha.
Olete uuel ametipostil olnud vaid mõne nädala. Mis on kõige tähtsam ette võtta?
Organisatsiooni struktuuri ja kultuuri loomine. Igaüks ei tea oma kohta ega tea, mida peab tegema.
Kui pikka sisseelamisaega vajate?
Esimeste ümberkorraldusteni on kuu aega. Siis on asju, mida on lihtne kiiresti ümber korraldada. Selleks, et sisse elada ja lõpuni süsteemist aru saada, on vaja aastast töötsüklit.
Kas olete 24 tundi ööpäevas mõtetega Vanglatööstuse juures?
Kahjuks küll. Ma tahaksin küll, et lööksin tööpäeva lõppedes tagantkätt ukse kinni, aga ma ei oska niimoodi. See on minu üks suur puudusi, sest õnnelikud on inimesed, kes koju tööd kaasa ei võta.
Milles seisneb spetsialisti headus?
Kas ma saan tema käest vastuseid oma küsimustele või mitte. Ainus, mida ma valdan, on juhtimine. Ma ei valda raamatupidamist, puidu- ja metallitööde tehnoloogiat. Kuid on olemas müügimehed, tootmisjuht ja kui esitan küsimusi selle kohta, milles ma pole tugev, siis ma tahan saada vastuseid. Kui ma need saan, on tegu hea spetsialistiga. Kui ei, jääb minul juhtimisse auk sisse, ma ei saa teha vajalikke otsuseid.
Millest lähtute meeskonna moodustamisel?
Usaldusväärsusest ja headest erialastest oskustest.
Keda Te tahaksid enda meeskonda?
Ikka endaga sarnast, kes tuleb minu ideedega, uuendusliku momendiga kaasa. Kui tahan midagi muuta, siis on inimene muutusteks valmis. Positiivne, kui inimene tahab teenida tööga.
Millistest töökohtadest olete kõige enam juhikogemusi saanud?
Ikka Tapa linnapea kohalt. Seal oli tegelik juhtimine ja kahjuks ka juhtimise õppimine koos.
Efektiivsem on see, kellel on juba kogemusi. Seepärast ongi vahel nukker vaadata algajaid lapsjuhte, kel pole kogemusi ega haridust.
Kas hea juht eeldab haridust või kogemusi?
Heal juhil peab olema sünnipärane eeldus ja hea tahtmine oma tööd hästi teha. Haridust peab ka olema.
Arvo Sarapuu
transpordikontserni ATKO Grupp nõukogu esimees
Nellis on seda tüüpi juht, kes otsib uut, kus saab oma tohutut energiat rakendada. Kui ta suudab enda ümber luua samasuguse meeskonna, on ta ka edukas.
Järva maavanemana töötades võtsin Nellise arenguosakonda juhatama seepärast, et tuua väljastpoolt energiline ja erinevate mõtetega, teotahteline inimene maavalitsusse. Seda kõike ta ka oli.
Autor: Signe Kalberg