Külma eest sooja vee alla

Priit Kongo 09. jaanuar 2004, 00:00

Kes meist ei oleks kirunud Eestimaa ilma? Praegu on käes talv, see hämar ja külm aastaaeg. Jõulud on läbi, uus aasta käes, aga kevadet ja suve ei paista veel kusagilt

Loomulikult võiksin põhjamaalasena soovitada nautida talvespordimõnusid, kuid seekord pakun välja hoopis idee vürtsitada sombust talveilma reisiga soojale maale. Ning mitte ainult soojale maale, vaid võtke endale eesmärk midagi uut selgeks õppida, midagi huvitavat ette võtta, midagi seniolematut kogeda ? minge näiteks vee alla!

Minu sukeldumislugu sai alguse ühel sügisesel septembrikuu päeval, kui sõbrad kutsusid puhkusereisile Egiptusesse, Nuweibasse. Sel hetkel, kui ettepanek tehti, oli juba suvepuhkusest saadud energia kadunud ja sügisene töötempo üles kruvitud, seega vastasin pikemalt mõtlemata ?jah?. Oli hea mõelda, et külmal aastaajal saab nädalaks soojale maale minna.

Siinai poolsaar ja Punane meri, meie puhkuse sihtpunkt on tuntud oma korallide- ja kaladerohke mere poolest. Sukeldumine on sealkandis väga populaarne ja seda plaanisime ka meie harrastada. Reisiseltskond leidis, et enne ärasõitu võiks klubis Maremark teha sukelduja sertifikaadid ? siis ei peaks sihtpunktis treeningsukeldumistele aega raiskama. Mõeldud-tehtud ning sukeldumiseks vajalik PADI OWD kursus sai ühe kuuga läbi käidud.

Kui lennuk Tallinnast 1. novembri õhtul Sharm el Sheiki poole suundus, oli siin õhutemperatuur +5?C. Kella nelja paiku öösel Sharm el Sheiki lennujaamas maandudes näitas kraadiklaas +25?C. Paradiis!

Juba järgmisel päeval pärast saabumist, kui reisiväsimus oli välja puhatud, broneerisime hotelli vastas asuva huvisõidulaeva järgnevaks kaheks päevaks, et sõita huvitavamate sukeldumiskohtade juurde. Eelnevalt Domina Traveliga konsulteerinuna leidsime suhteliselt lihtsa vaevaga üles ühe kohaliku sukeldumisklubi La Sirene Nuweiba, kellega saime kokkuleppele mitmepäevase sukeldumisprogrammi soodushinnas.

Laev lahkus umbes kell 10 hommikul ning võttis suuna Maagana Beachi sukeldumisrifile. Olime üheksakesi ning instruktor jagas meid kahte gruppi. Kuigi kõigil olid ette näidata ametlikud sukelduja sertifikaadid, tegi midagi (vist verivärske sertifikaadi väljaandmise kuupäev) instruktori ettevaatlikuks, nii et ta pidas vajalikuks kogu aeg meile meelde tuletada sukeldumise põhitõdesid ?stay calm? (jää rahulikuks), ?breath slowly? (hinga aeglaselt) ja ?stay with your buddy? (püsi kaaslase juures).

Olime Punases meres Siinai lahes, mille ühelt kaldalt näeb ka Saudi Araabiat. Vee keskmine temperatuur on seal +25?C. Punases meres elab 1248 liiki kalu ning umbes 250 koralliliiki.

Kümne meetri sügavusele jõudnuna avanes meile vapustav vaatepilt. Merepõhi oli täis suuri iidseid kivistunud korallistruktuure, millel kasvasid üha uuemad ja uuemad erineva kuju ja suuruse ning värvusega korallid. Nende vahel ujus kõikvõimalikes värvides kalu, suuri ja väiksemaid. Kuna päike on seal peaaegu seniidis ja merevesi on puhas ning läbipaistev, siis on ka sügavamal nähtavus väga hea. Liikusime vaikselt laskuva merepõhja kohal edasi, kuni jõudsime 45 m sügava kanjoni kohale. Selle põhjas oli näha suuri kalu, kes rahulikult põhjas oma toimetusi tegid, laskmata end segada 30 m kõrgemal sukelduvate eestlaste poolt.

Pinnalenaasnuna võisid kõik sukeldujad nentida, et hoolimata mõningatest viperustest vee alla saamisel ja vee all tasakaalu ning mugavuse leidmisel, oli see väärt pingutus muretseda sukeldumispaberid ja organiseerida sukeldumisreis Egiptusesse. Sel päeval sai käidud vee all veel üks kord ning see tuli juba paremini välja.

Järgmisel päeval sõideti paadiga uude kohta: Ra?eton Beachi. Seal oli vee läbipastvus nii hea, et veepinnalt nägi selgesti 6 meetri sügavuses asuva laeva varju.

Ka teisel päeval tehti kaks sukeldumist. Esimene oli kohalike oludega tutvumine ning teise sukeldumise otsustasime teha pika: 45minutilise, mis oli jällegi teistest erinev.

Seekord pandi varustus selga ja mindi vette juba poole kiiremini kui esimesel korral. Kõik teadsid täpselt, mida teha ja nii jõudsimegi üsna kiiresti merepõhja. Liikusime vaikselt põhja kohal ning nautisime Punase mere koralle ja kalu.

Sel sukeldumisel tekkis tunne, et olen vaid mina koos vapustava veealuse maailmaga. Mitte keegi ei saa mind segada. Ei ole mul mobiiltelefoni ega midagi/kedagi muud, ainult mina ise (ning sukeldumiskaaslane, kellega kontrollida aeg-ajalt õhujääki balloonis). Sel sukeldumisel nägime kõige enam koralle ja mereelukaid. Läbisime erinevaid sügavusi ja merepõhjavorme. Ükski varajasem kirjeldus ei suutnud edasi anda seda muljet, mis vee all tekkis. Hõljusime üle sügavike, mille põhjast küünitasid ülespoole kõrged korallid.

Korallide tippudes elutsesid värvilised kalaparved, kes tulid uudishimulikult uurima mõnd seisatanud sukeldujat.

Tagasijõudmine sukeldumispaadi juurde oli väga hästi ajastatud. Täpselt jagus veel õhku 5minutilise turvapeatuse jaoks 5 meetri sügavuses vees.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:23
Otsi:

Ava täpsem otsing