Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Alanud 2004. aasta toob ekspordis stabiilse arengu

Sigrid Vestmann 12. jaanuar 2004, 00:00

2004. aasta olulisimaks märksõnaks on liitumine Euroopa Liiduga (EL) ning sellest tulenevad mõjud väliskaubanduses lähiaastatel. Eesti majandus on juba praegu tihedalt integreeritud ELiga, mis on sihtturuks ja saab nelja kuu pärast koduturuks kolmele neljandikule eksporttoodangule. Siiski on liitumine eksportööridele suureks väljakutseks.

Ühelt poolt eksporditegevus lihtsustub, sest paraneb ligipääs turgudele, stabiliseerub investeerimiskeskkond, eeldatavalt avanevad võimalused intensiivistada kaubavahetust Venemaaga. Teisalt esitab ühisturg suuremaid nõudmisi meie ettevõtjatele, sest hinnaalandust meile enam ei tehta.

Kuigi Eesti on algusest peale oma siseturgu vähe kaitsnud, sunnib tihenev konkurents järjest enam ettevõtjaid pingutama, oma tooteid, teenuseid ja tööd parandama, st investeerima tootlikkuse parandamisse, tööjõu kvaliteedi tõusu ja tootearendusse. Samuti peavad eksportöörid arvestama halvenevate tooraine impordivõimalustega kolmandatest riikidest ja kehtima hakkavate impordikvootidega. Eraldi tasub mainida Ukraina vabakaubanduslepingu kehtivuse kaotamist. Läbilöögi saavutamiseks välisturgudel ootab meie ettevõtjaid ees tugevam keskendumine oma ni?i leidmisele ja selge positsioneerimine. Meie eksporttoodangu senistest peamistest eelistest, milleks on suhteliselt madal tootmissisendi maksumus ja suhteliselt hea kvaliteet, on pikas perspektiivis võimalik kasvu saavutada kvaliteedi parendamise teel oma strateegilisi mittemateriaalseid varasid arendades, luues kõrgema lisandväärtusega ja teadusmahukat eksporti.

2003. aastal läbi viidud eksportööride uuring näitab, et ettevõtete hinnangud käibemuutustele lähiaastatel on positiivsed, enamik (55% eksportööridest) ootab kasvu või vähemalt selle jäämist samale tasemele (27%). Reeglina jääb ennustatav käibe kasv väiksemaks kui 25% praegusest käibest. Majandusliku aktiivsuse suurenemist ootavad teistest ettevõtetest enam regulaarselt eksportivad tootjafirmad, eelkõige puidu-, masina- ja keemiatööstusettevõtted.

Üle kolmandiku ettevõtjatest (37%) näeb ELiga ühinemisel ettevõtte ekspordi jaoks positiivset mõju, samas ligi kolmandiku (31%) hinnangul mõju nende eksporditegevusele praktiliselt puudub. Kõige suuremat kasu näevad liitumisest väliskapitalil baseeruvad, regulaarselt eksportivad ning suuremad firmad. Väiksemad ettevõtted on enamjaolt arvamusel, et ELiga liitumine ei mõjuta märgatavalt nende eksporditegevust. Sektoritest hindavad ELiga liitudes ekspordivõimaluste paranemist kõrgemalt trükitööstus, elektroonika-, IT ja telekommunikatsioonisektor, metallitööstus ja puidutööstus.

Kui suurettevõtjad on tänaseks päevaks oma võimalikku positsiooni uutes tingimustes rohkemal või vähemal määral juba teadvustanud, siis väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid rohkem pöörama tähelepanu konkurentsipositsiooni hindamisele, et avanevaid võimalusi paremini ära kasutada. Analüütikud ennustavad järgmiseks aastaks majanduskasvu, kuid eeldusel, et maailmamajanduses leiab aset oodatud tõus ning suureneb välisnõudlus Eesti kaupade järele. Maailmamajanduse kasv on olnud viimased paar aastat tagasihoidlik ning kui väliskeskkonna taastumist lähiajal ei toimu või see viibib, on ka meie ekspordi kasvu prognoosid ülehinnatud.

Kuna märkimisväärseks kasvuks eeldused puuduvad ja ettevõtjate endi hinnangud on mõõdukad, siis hüppelist kasvu ekspordi osas ennustada ei julgeks. Pigem toob alanud aasta stabiilse arengu ning loodetavat kasvu saame tubli töö tulemusena näha alates ülejärgmisest aastast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:06
Otsi:

Ava täpsem otsing