Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Alanud 2004. aasta toob ekspordis stabiilse arengu

    2004. aasta olulisimaks märksõnaks on liitumine Euroopa Liiduga (EL) ning sellest tulenevad mõjud väliskaubanduses lähiaastatel. Eesti majandus on juba praegu tihedalt integreeritud ELiga, mis on sihtturuks ja saab nelja kuu pärast koduturuks kolmele neljandikule eksporttoodangule. Siiski on liitumine eksportööridele suureks väljakutseks.
    Ühelt poolt eksporditegevus lihtsustub, sest paraneb ligipääs turgudele, stabiliseerub investeerimiskeskkond, eeldatavalt avanevad võimalused intensiivistada kaubavahetust Venemaaga. Teisalt esitab ühisturg suuremaid nõudmisi meie ettevõtjatele, sest hinnaalandust meile enam ei tehta.
    Kuigi Eesti on algusest peale oma siseturgu vähe kaitsnud, sunnib tihenev konkurents järjest enam ettevõtjaid pingutama, oma tooteid, teenuseid ja tööd parandama, st investeerima tootlikkuse parandamisse, tööjõu kvaliteedi tõusu ja tootearendusse. Samuti peavad eksportöörid arvestama halvenevate tooraine impordivõimalustega kolmandatest riikidest ja kehtima hakkavate impordikvootidega. Eraldi tasub mainida Ukraina vabakaubanduslepingu kehtivuse kaotamist. Läbilöögi saavutamiseks välisturgudel ootab meie ettevõtjaid ees tugevam keskendumine oma ni?i leidmisele ja selge positsioneerimine. Meie eksporttoodangu senistest peamistest eelistest, milleks on suhteliselt madal tootmissisendi maksumus ja suhteliselt hea kvaliteet, on pikas perspektiivis võimalik kasvu saavutada kvaliteedi parendamise teel oma strateegilisi mittemateriaalseid varasid arendades, luues kõrgema lisandväärtusega ja teadusmahukat eksporti.
    2003. aastal läbi viidud eksportööride uuring näitab, et ettevõtete hinnangud käibemuutustele lähiaastatel on positiivsed, enamik (55% eksportööridest) ootab kasvu või vähemalt selle jäämist samale tasemele (27%). Reeglina jääb ennustatav käibe kasv väiksemaks kui 25% praegusest käibest. Majandusliku aktiivsuse suurenemist ootavad teistest ettevõtetest enam regulaarselt eksportivad tootjafirmad, eelkõige puidu-, masina- ja keemiatööstusettevõtted.
    Üle kolmandiku ettevõtjatest (37%) näeb ELiga ühinemisel ettevõtte ekspordi jaoks positiivset mõju, samas ligi kolmandiku (31%) hinnangul mõju nende eksporditegevusele praktiliselt puudub. Kõige suuremat kasu näevad liitumisest väliskapitalil baseeruvad, regulaarselt eksportivad ning suuremad firmad. Väiksemad ettevõtted on enamjaolt arvamusel, et ELiga liitumine ei mõjuta märgatavalt nende eksporditegevust. Sektoritest hindavad ELiga liitudes ekspordivõimaluste paranemist kõrgemalt trükitööstus, elektroonika-, IT ja telekommunikatsioonisektor, metallitööstus ja puidutööstus.
    Kui suurettevõtjad on tänaseks päevaks oma võimalikku positsiooni uutes tingimustes rohkemal või vähemal määral juba teadvustanud, siis väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad peaksid rohkem pöörama tähelepanu konkurentsipositsiooni hindamisele, et avanevaid võimalusi paremini ära kasutada. Analüütikud ennustavad järgmiseks aastaks majanduskasvu, kuid eeldusel, et maailmamajanduses leiab aset oodatud tõus ning suureneb välisnõudlus Eesti kaupade järele. Maailmamajanduse kasv on olnud viimased paar aastat tagasihoidlik ning kui väliskeskkonna taastumist lähiajal ei toimu või see viibib, on ka meie ekspordi kasvu prognoosid ülehinnatud.
    Kuna märkimisväärseks kasvuks eeldused puuduvad ja ettevõtjate endi hinnangud on mõõdukad, siis hüppelist kasvu ekspordi osas ennustada ei julgeks. Pigem toob alanud aasta stabiilse arengu ning loodetavat kasvu saame tubli töö tulemusena näha alates ülejärgmisest aastast.
    Autor: Sigrid Vestmann
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.