Lidl tahab kauplust vähemalt kaheksasse Eesti linna

Andres Kärssin 12. jaanuar 2004, 00:00

Arvestades discounter?i kontseptsiooni põhjal teenindatava piirkonna elanike arvuks 10 000 inimest, võiks Lidlile huvi pakkuda 16 Eesti linna. Omavalitsuste seas tehtud küsitluse põhjal selgus, et Lidlil on praeguse seisuga huvi rajada vähemalt üks pood kaheksasse linna, kusjuures eelistatud on Eesti kirde- ja lõunapiirkond. Tallinna avaldas Lidl möödunud nädalal soovi avada vaid üks kauplus, Lasnamäele.

Hetkel on Lidl lisaks Tallinnale ja Tartule liikumas Viru- ja Võrumaa suunal, Lääne-Eesti suuremad linnad ja Pärnu ei kinnitanud Saksa discounter-keti huvi nende turu vastu.

Lidl jätkab ka Eestis poekohtade valikul senist tava ? linnade küsitlus näitas, et Lidlit huvitavad kas head krundid kesklinnas või siis kohad tiheda liiklusega magistraalide ääres.

Nii mitmeski linnas pole Lidli ihaldatavast krundist kaugel Säästumarket.

Soome Kesko kontserni kuuluva Säästumarketi juhi Margit Uibokandi sõnul on poekett Lidli tulekuks valmis: ?Eks me ole algusest peale arvestanud sellega, et Lidl ei tule ainult Tallinna või paari suuremasse linna, vaid teeb kauplusi ka mujale.?

Uibokandi hinnangul võib Lidli kaupluste avamine Säästumarketite lähistel viimaste käivet ajutiselt vähendada, sest inimesed lähevad uudishimust uute poodidega tutvuma. Samas ei prognoosinud ta sellest Säästumarketile pikaajalist olulist mõju.

Uibokand lausus, et näiteks Tallinnas Haabersti ringil on kõrvuti kaks hüpermarketit ? Rocca al Mare Prisma ja Citymarket. ?Citymarketi avades Prisma käive langes, kuid praegu läheb mõlemal hästi,? lisas ta.

Lidli huvi Kirde- ja Lõuna-Eesti vastu ei tähenda Uibokandi arvates mingit strateegilist plaani, pigem on tegemist kohtadega, kus on leitud sobivat kinnisvara. Või pole ajapuudusel teistesse piirkondadesse jõutud. ?Meie hinnangul avab Lidl oma kauplused mitte varem kui tänavu sügisel ning mitu poodi korraga,? märkis ta.

Lidli kaubamärgi all opereerib Saksa perefirma Schwarz Gruppe, kellele kuulub 5600 kauplust. Lidl kuulub maailma 20 suurima jaekaubandusettevõtte hulka, mille käive viimaste eksperthinnangute järgi on umbes 470 mld krooni. Eestis on asutatud Lidl Holding Eesti OÜ ning Lidl Eesti UÜ. Usaldusühing ei pea, erinevalt teistest äriühingutest, esitama majandusaasta aruannet registriosakonda säilitamiseks.

Lidl Eesti UÜ esindajaks on teadaolevalt Tarvo Kubja.

Saksa kaubandushiid Lidl on Soomes ja Rootsis hoogsa laienemisega haaranud turgu, mõjutanud hindu ja sundinud konkurente vastuabinõudele, Taanis ja Norras on kaupmehed Lidli ootel juba kergelt paanikas.

Lidl siseneb kõigile turgudele täpselt ühesuguse skeemi kohaselt. Ta ei anna ajakirjandusele mingit teavet oma plaanide ega majandustulemuste kohta. Ta ei võta kunagi üle olemasolevat ketti, vaid ehitab või rendib saladuskatte all oma poodide võrgu. Suurema osa täpselt tuhandest kaubaartiklist toob ta Saksamaalt ning Põhjalas on tema turule sisenemisel hinnatase olnud kohalike toidupoodide omast 10?15% madalam.

Sakslaste vallutusplaanide tõsidusest annab aimu Rootsi Halmstadi sadama lähedale rajatud hiigelladu. Kolm korda nädalas saabub sellesse jumalast hüljatud paika Saksamaalt Travemündest kaubalaev Bore Nordica. Laeva ainsaks lastiks on konteinerid Lidli kaubaga, mis toimetatakse kilomeetri kaugusel asuvasse lattu. See on kõrge taraga ümbritsetud ja telekaamerate valve all. Laol on 84 väravat kauba autodele laadimiseks.

Lidl sisenes Soome veidi vähem kui poolteist aastat tagasi ja on oma poolesaja kauplusega saavutanud ca 2%lise turuosa.

Soome kaubandusregistri andmeil oli Lidli esimese tegevusaasta käive 1,22 miljardit krooni, mis teeb ühe poe käibeks keskmiselt 63 miljonit krooni.

Lidli konkurendi Kesko peadirektor Matti Honkala ütleb, et Lidli tulek Soome turule on lisanud huvi hindade vastu ja suurendanud hinnakonkurentsi.

?Toidukaupade hinnavahed on selgesti vähenenud ja hinnad alanenud,? lisas ta.

Gallup Elintarviketieto andmeil on lihatoodete jaehinnad aastaga alanenud 4,8%, sealhulgas broilerikoibade hind 15%.

Kui piima- ja leivatoodete hinnale Lidlil erilist mõju ei ole olnud, siis eriti jõuliselt on ta tunginud õllemüügiturule, kuna pani müüki Saksa õlle keskmisest Soome tasemest 25% odavamalt.

Lidli tulek on eelkõige pitsitanud Soome Spari, mis mullu kümne kuuga kaotas 6 protsenti turust. Ehkki Kesko avalikult ei pea oma konkurendiks Lidlit, vaid S-gruppi, on ta jaanuaris teatanud kahest sammust, mis näivad olevat mõjutatud Lidlist.

Sel aastal avab Kesko Soomes üheksa odavmüügikauplust, mis lähtuvad Eestis edu toonud Säästumarketi kontseptsioonist. Ning eelmisel nädalal lubas Kesko Citymarket OY tegevdirektor Kari Kivikoski alandada Kesko Citymarketites 500 toote hinda.

Rootsis jõudis Lidl poodide avamiseni mullu augustis. See toimus kavandatust hiljem, kuna osa kohalikke omavalitsusi viivitas ehitusloa andmisega ning Lidlil tekkis probleeme tarnijatega. Kokku on Lidlil plaanis Rootsis luua umbes 60 odavpoest koosnev võrk.

Nii Rootsi poliitikud, tarbijad kui ka võimude esindajad on võtnud Lidli tuleku hästi vastu, lootes, et sakslased aitavad murda kolme kohaliku kontserni ?ICA, Coopi ja Axfoodi ? monopoli ja alandada hindu.

Kuid ega Rootsi kaubanduskontsernidki maga. Axfood on asunud kiires tempos looma odavpoodide võrku Willys.

ICA Ahold on aga vastukaaluks Lidli tulekule loonud üheskoos Taani Dansk Supermarkediga võrdse osalusega firma Netto. See firma rajab Rootsis kokku 50 discounter-tüüpi poodi.

Norras tekitaks Lidli tulek hinnarevolutsiooni, kuna sealne toiduainete hinnatase on Rootsi ja Soome omast 20?60% kõrgem.

Varjatud võitlust näitab see, et kohalikud võimud on pikka aega keeldunud Lidlile poodide ehitamise luba andmast, väites, et need on inetud ega sobi Norra keskkonda. Kui Lidl püüdis majandusminister Ansgar Gabrielsenilt abi saada, siis vastas too, et temal pole midagi Lidli tuleku vastu, kuid kahjuks ei saa ta kohalike võimude otsust muuta.

Norras juhtus Lidlil veel teinegi äpardus. Nimelt pani Lidl Norra lehtedesse kuulutuse, et soovib värvata töötajaid, kes oleksid alla 30aastased. Selle peale sattusid marru nii parlament kui valitsus, kes nimetasid Lidli seatud vanusepiirangut diskrimineerivaks. Juba veebruaris tahab parlament vastu võtta seaduseparanduse, mis niisuguse diskrimineerimise ebaseaduslikuks kuulutaks.

Lidli tulekut kardavad õlletootjad Hansa Borg ja Ringnes, kes Lidli tuleku eel on turule toonud odavamaid õllesorte, mis on kahandanud nende kasumeid.

Coop lubab Lidli vastu kasutada põhirelvana mõõduka hinnaga elektroonikakaupade müüki. Arvutite ja videokaamerate müük teeb revolutsiooni jaekaubanduses, ütles Coopi avalike suhete juht Haakon Ödegard.

Norra suurim jaemüügikontsern NorgesGruppen on Lidli vastu appi kutsunud Prantsuse suure kontserni Carrefour, millega ta sõlmis partnerluslepingu. ?Mida kangemat konkurentsi Lidl pakub, seda enam tõhustame oma discounter-ketti Kiwi,? ütles NorgesGruppeni peadirektor Sverre Leiro.

Norra jaekaubandust analüüsiv Björn Naess pronoosib, et Lidl tahab Norras luua 150?200 poest koosneva keti, kus müüdavatest kaupadest kuni 85% tuuakse Saksamaalt.

Taani analüüsifirma Retail Institute Scandinavia direktor Bruno Christensen ennustab, et Lidli peatne tulek Taani vallandab jaekaubanduses hinnasõja.

?Ennustan seda Lidli laienemise järgi teistes Euroopa riikides,? ütles Christensen.

Taanis on praegu üle tuhande discounter-poe. Kinnitamata andmeil kavatseb Lidl lähiaastail avada Taanis kuni 200 poodi.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 14:06
    Otsi:

    Ava täpsem otsing