Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pressifoto võib olla kunst
?Hea pressifoto on ühiskonnas toimuvat üldistav, kriitiline. Fotoga saab tihti öelda enamat, kui seda võimaldab uudise kirjutamise raamistik,? seletab Äripäeva fototoimetuse juht Erik Prozes säravate silmadega, miks pressifoto tähtsustamine on oluline. ?Mitmed lugemisharjumuse uuringud on tõestanud, et fotot vaatab lugeja alati esimesena ja väga tihti otsustab ta alateadlikult foto järgi, kas see intrigeerib teda artiklit lugema ja teemaga lähemalt tutvuma.?
Näituse projektijuhi, Äripäeva fototoimetaja Maiu Kurvitsa sõnul ei väärtustata pressifotot Eestis eelkõige seetõttu, et fotograafid ise teevad ainult oma tööd ega soovigi rohkemat. ?Meie aga teame, mida tähendab end näidata ka teises kontekstis, nagu galerii või fotoraamat,? ütleb Kurvits. ?Kahtlustan, et seoses Äripäeva fotograafide akadeemilise taustaga.?
Kurvitsa kahtlusi kinnitab näituse kuraator Eha Komissaarov ? näituse kokku pannud fotograafidel on tema sõnul olemas tugev kunstiambitsioon, mis saadud Eesti Kunstiakadeemiast. ?Maailma kunstipraktikas on fotoajakirjandus üks fotograafia nõutavamaid ja ilmestavamaid suundi,? põhjendab Kurvits näituse vajalikkust.
Äripäeva fotonäitus ?Lähimälu? jääb Vaal Galeriis avatuks 29. jaanuarini. Pärast seda tahaksid tegijad näituse Berliini Eesti saatkonda rännutada.
Äripäeva fototoimetus on ka varem oma tööde aastanäituse korraldanud. Eelmisel aastal rändas esimene näitus koos Äripäeva maakonnaseminaridega pea kõigisse Eesti maakonnakeskustesse.