Seadus muudab offshore?i kasutaja elu tülikamaks

Artikkel

- Uudised
- Liis Kängsepp
- 11. jaanuar 2004 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seadus muudab offshore?i kasutaja elu tülikamaks
Üle-eelmisel nädalal kehtima hakanud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kohustab panku vähemalt kord aastas kontrollima kõigi oma klientide isikusamasuse tuvastamise aluseks olevaid andmeid. Pangad võitlesid selle klausli väljajätmise eest ägedalt, kuna see tekitab juurde tööd ja nõuab investeeringuid.
Samuti on selline kohustus nende meelest selgelt ebaproportsionaalne. ?Ehk lihtsalt öeldult ? üks kord aastas kliendiandmeid kontrollides me rahapesu küll ei tõkesta,? selgitas Hansapanga juriidilise osakonna juhataja Tiina Sepa. ?Kui Eesti riik väljastab isikut tõendava dokumendi kehtivusajaga kümme aastat, siis miks peab pank selle dokumendi uuesti igal aastal üle vaatama??
Samal arvamusel on panku ühendava Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm, kelle sõnul on Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus üks karmimaid Euroopas.
?Eesti seadused sätestavad piltlikult öeldes, et iga moosivargusest saadava raha puhul võiks rääkida rahapesust, juhul kui moosivargus oleks kuritegu,? seletas Talihärm. ?Eesti ei ole mingi rahapesumaa, kuhu suunatakse suuri summasid narko- või relvaraha pesemiseks, sellised summad paistaksid siin kohe silma ja ärataksid kahtlust.?
Aastas korra kõigi klientide andmete kontrollimist ei pea kõige tähtsamaks ka rahapesu andmebüroo juht Arnold Tenusaar. ?Samas on kliente, kelle andmete uuendamine igal aasta huvitab meid väga,? nentis ta. ?Näiteks välisriikidega koostööl on välja tulnud, et teises riigis elav ja töötav inimene hakkab kasutama siinse panga teenuseid ja imelikke asju hakkab seal kontol toimuma,? viitab Tenusaar reaalsetele rahapesujuhtumitele.
Tavaliste pangaklientide elu seadus märkimisväärselt ei muuda, kuna kontrollimise kohustus ei tähenda, et kõik kliendid peavad kord aastas pangas käima. Küll aga tähendab seadusemuudatus Talihärma sõnul põhimõtteliselt seda, et offshore-firmad peavad oma tankistid kord aastas Eestisse lennutama, et pank saaks nende isikusamasuse aluseks olevaid andmeid kontrollida.
Samas ei tähenda see finantsinspektsiooni finantsaudiitori Andres Palumaa hinnangul, et offshore-firmade tegevus Eestis põlu alla seatakse. Pigem peab tema sõnul kaduma mentaliteet, et offshore-firmasid kasutatakse teadlikult ebaseaduslike tehingute tegemiseks.
?Offshore-piirkonnas registreeritud äriühingu puhul, mis tegutseb Eestis, tuleb rakendada samu või kohati isegi karmimaid isikusamasuse ja tegevuse profiili tuvastamise nõudeid, mis kohalike äriühingute puhul,? sõnas Palumaa, viidates, et juriidilise isiku lõppemisega või mitteresidentide puhul registrist kustutamisega peaks kaasnema pangasuhete ja -teenuste osutamise lõppemine, kuid kahjuks ei jõua selline informatsioon pangani iseenesest.
?Näiteks registreeritakse paljud offshore-firmad kohaliku registripidaja juures tähtajaliselt, registrimaksu tasumata jätmise korral need äriühingud kustutatakse registrist.? ütles ta.
Hetkel kuum