Investeeringud tööjõusse tuleb maksust vabastada

Äripäeva seisukohast on töötajate koolitamine ? sisuliselt investeering tööjõusse - ettevõtluskulu ja see tuleb nagu muud investeeringud ettevõtlusse vabastada maksudest.

Seda mõtet on toetatud mitmel foorumil. Sama meelt oli ka enamik Riigikogu valimiste eel toimetuse küsitlusele vastanud erakondi. 1. jaanuarist jõustunud tulumaksuseaduse paranduste hulgas seda pole, tööandjail tuleb ikka tasuda erisoodustusmaksu töötajate taseme- ja vabaharidusele tehtud kulutustelt.

Kuigi 3R koalitsioonilepe ei sisalda lubadust vabastada maksust koolituskulude hüvitamine, peaks valitsusele siiski olema selge, et selleta osutub paraku ka idee teadmistepõhise Eesti ülesehitamisest paljalt sõnakõlksuks. Ei suuda ju riik praegu ette valmistada ühiskonna vajadustele vastava koolitusega spetsialiste.

Mõttetu on koolituskulusid maksustada selle järgi, kas õpitav on vajalik konkreetses töös või isiklikus elus - viimsel juhul läheb tööandja kinnimakstud koolitus erisoodustusmaksu alla. Kust läheb piir isiklike vajaduste ja töö vahel? Eriti kui räägime elukestvast õppest. Ükski töökoht pole kellelegi elu lõpuni kinnistatud. Usaldagem rohkem tööandjat - tema teab kõige paremini, milliste oskuste ja teadmistega töötajaid ta oma meeskonda vajab.

Sama mõttetu on maksustada koolituskulud, tagamaks kõigile töövõtjatele n-ö võrdsed võimalused ? suuremale osale töötajatele tööandjad koolituskulusid ei hüvita. Tegelikult on paljudele just tööandja kulul ainus võimalus oma haridusteed jätkata. Praegu harib end kõigest 5% töötajaist. Tasemekoolitus ei ole ainult kõrgkoolist suuremate teadmiste nõutamine, vaid sellena käsitatakse ka näiteks poolelijäänud gümnaasiumiõpingute lõpuleviimist õhtu- või kaugõppes. Võimalik, et erisoodustusmaksu tõttu pakuvadki vähesed tööandjad oma töötajaile hariduse omandamise võimalust ? kulutused tööjõule on niigi suured. Just maksu kaotamine annaks ?võrdsemad võimalused? kõigile töötajaile.

Valitsus kardab, et tööandjad maksavad töötajaile koolituse sildi all palgalisa. Küllap on just parema koolituse maksustamine tekitanud olukorra, kus hakatakse otsima maksust kõrvalehiilimise võimalusi. Erisoodustusmaksu kaotamine koolitustelt vähendaks kindlasti tunduvalt ka pettusi.

15. jaanuari kolmepoolsetele läbirääkimistele lähevad tööandjad ja ametiühingud valitsuselt poolikut lahendust küsima. Esimesed pakuvad maksupriilt tasemekoolituskulude hüvitamise piiriks 20 000 ja vabahariduse puhul 10 000 krooni aastas inimese kohta. A/ü võimaldaks neid kulusid maksuvabalt hüvitada kollektiivlepingu sõlminud ettevõtteil.

Kui kompromissi otsida, võiks ettevõttele laiendada samalaadset põhimõtet, mis on sätestatud eraisikute puhul ? füüsilisele isikule ja tema ülapeetavatele (kuni 26 eluaastani) on koolituskulud tulumaksuvabad, mahaarvamised tänavu kokku kuni 100 000 ja tulevast aastast kuni 50 000 krooni.

Toimetuse meelest on siiski õigem hariduskulud eranditeta maksust vabastada. Hariduskulude tasumine tööandja poolt ei ole kasulik vaid töötajale /tööandjale, vaid ka riigile. Harituma töötaja töö on kvaliteetsem. Ta saab ka paremat palka. Sedapidi tuleb riigile maksudena enam raha tagasi kui erisoodustusmaksuga kokku korjates.

Autor: ÄP