Miks majandusdoktor Ülo Ennuste on tige?

Kahetsusväärne, et Eesti teadlaskonna hulka kuuluv majandusdoktor esineb leheveergudel sõnavõtuga, kust oodatud analüüsi asemel leiame vaid üliemotsionaalses toonis sildikleepimise. Ülo Ennuste kirjutises (vt - Miks meie teadlased on liiga tigedad) valitsevad põhjendamatud hinnangud (räige vaegteavitamine, ?teadlastest? parteigenossed jne) ja välisekspertide suhu pandud sõnad. Pealkirjas nimetatud hingeseisund pole ilmselt ka kirja autoril võimaldanud kritiseerimist konstruktiivsel viisil.

Ennuste viitab oma kirjutises korduvalt eelmise aasta lõpus valminud ning ministeeriumi tellitud Eesti teadus- ja arendustegevuse finantseerimissüsteemi aruandele ehk nn PRESTi aruandele (Policy Research in Engineering, Science and Technology).

Analüüsi tellimise põhjus on asjaolu, et ministeerium tahab Eesti teadus- ja arendustegevuse finantseerimissüsteemi parandada ja selleks vajati sõltumatute ekspertide arvamust selle muutmise vajalikkusest ja võimalikkusest.

Nimetatud aruanne on tehtud erinevatele osapooltele kättesaadavaks ja pärast arvamuste koondamist asutakse välja töötama paremat süsteemi. Kui riigi jaoks on oluline, et vähest ressurssi kasutataks eelkõige kvaliteetse ja ennekõike maailma tasemel teadustegevuse edendamiseks, siis mitmete teadlaste jaoks on suurimaks sooviks, et riik tagaks sellise baasfinantseeringu, mis võimaldaks tulemustele mitte nii suurt tähelepanu pöörata.

Teaduse rahastamist konkreetsetest tulemustest lähtudes ei julgeks kuidagi loteriiks nimetada, vaid pigem maksumaksja raha eesmärgipäraseks kasutamiseks.

Arusaamatuks jäävad ka Ennuste viited, et tänase süsteemi puudused võiks haridus- ja teadusministeerium kõrvaldada ?mõne minuti ja paari suletõmbega?. Teaduse rahastamist reguleerib Eestis teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS). Seadused võtab vastu Riigikogu. Igasugune seaduse muutmine on pikk protsess ning seda ei saa ette võtta eelneva põhjaliku ettevalmistuseta ja erinevaid osapooli ära kuulamata.

Olgu informatsiooniks öeldud veel niipalju, et selle aasta sihtfinantseeringu ettepanekud Teaduskompetentsi Nõukogult (TKN) laekusid ministeeriumisse 7. jaanuaril ning hiljemalt nädala-paari jooksul loodetakse kõigi osapooltega lõplikus variandis kokkuleppele jõuda ja see ära vormistada.

Autor: Kristjan Haller