Doktoriõpe ei taga õppejõudude järelkasvu

1990ndate lõpust alates on üliõpilaste arv Eestis kasvanud kõigi kõrgharidusastmete osas, ulatudes 2002/03 õppeaastal 63 625ni. Neist õpib doktoriõppes 1587. Doktoriõpe peab ühe olulise eesmärgina tagama kõrghariduslike õppekavadega koolidele õppejõudude järelkasvu. Kas see eesmärk on täidetud?

Valitsuse 2002. a 13. augusti määrusega kehtestatud kõrgharidusstandardi kohaselt on ette nähtud:

- vähemalt pool õppekavas määratud õppe mahust õpetavad vähemalt 51%-lise koormusega ses õppeasutuses või ühisõppekavade või õppeasutuste vahelise lepinguga seotud õppeasutustes töötavad õppejõud;- rakenduskõrgharidusõppes 100% õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad kõrghariduse või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud, seejuures 75% õppekavas määratud õppeainete mahust õpetavad magistrikraadi või vastava kvalifikatsiooniga õppejõud (ehk doktorikraadiga õppejõudude järele vajadus puudub);- bakalaureuseõppes vähemalt 50% õppekava õppeainete mahust,- magistriõppes vähemalt 75%,- bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes vähemalt 60% ning- doktoriõppes 100% õppekava õppeainete mahust õpetavad vastavas valdkonnas teadus- ja arendustööl aktiivsed doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõud või kunstialadel rahvusvaheliselt tunnustatud loovisikud.

Niisugused nõuded on kehtestatud tagamaks kõrghariduse kvaliteeti, millest viimasel ajal palju räägitakse. Kuidas on aga olukord kõrgharidusstandardi rakendamisel doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga õppejõududega kindlustamisel?

Eestis on 2447 täistööajaga, 1770 osatööajaga töölepingulist ning 2357 töövõtulepinguga õppejõudu. Töölepinguga õppejõududest 1071 on doktorikraadiga inimesed.

Kuna rakenduskõrgharidus ei eelda doktorikraadiga õppejõudude olemasolu, siis niisuguste üliõpilaste arv, kellele õppetööd peaksid läbi viima doktorid, on 39 440. Võttes aluseks, et 15,1 üliõpilase kohta peaks olema üks õppejõud ja keskmiselt 60% õppejõududest peaks olema doktorikraadiga (bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavade protsent), siis doktorikraadiga õppejõude oleks vaja 1567 - tunduvalt rohkem, kui neid on praegu.

2001/02 õppeaastal lõpetas doktoriõppe 188, neist rohkem kui pooled olid arstiteaduse residendiõppe lõpetanud. Ent vaid vähestes valdkondades katab doktoriõppe lõpetanute arv õppejõudude vajaduse. Halvim on olukord sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse vallas - doktoriõpe ei taga õppejõudude järelkasvu ja seega on õppekvaliteedi tagamine riiklikul tasandil tulevikus küsitav.