Läti tselluloositehase projekt takerdunud keskkonna taha

3. septembri istungil ütles Läti asepeaminister Ainars ?lesers, et Baltic Pulpi tehase ehitamine tooks keskkonnale rohkem kahju kui annaks majanduslikku kasu. Seetõttu taganeb valitsus oma varem antud lubadustest ja toetusest projektile, kuid ei keela projekti vedaval Soome Metsäliittol soovi korral seda jätkata.

Läti teaduste akadeemia ja Riia duuma sõltumatute ekspertide analüüsi kohaselt saastaks uus tehas tugevalt Daugava vett, kust Riia linn saab joogivee, samuti saastaks õhku ja pinnast poolesaja mürgise ühendiga, mis 5?7 aasta pärast võivad tekitada inimestel raskeid haigusi. Läti keskkonnakaitsjad on aga aktiivselt taotlenud Seimilt ja valitsuselt selle küsimuse panemist rahvahääletusele.

Väidetavalt oli valitsuse loobumise teiseks põhjuseks asjaolu, et välisinvestorid keeldusid koos tselluloositehasega ehitamast paberivabrikut, mida taotles Läti valitsus. Asepeaminister tunnistas, et 15?17 miljardi Eesti krooni suurusest investeeringu toetamise otsusest ei olnud sugugi kerge taganeda. Baltic Pulpi võimsuseks oli kavandatud 600 000 tonni tselluloosi ja see oleks loonud 350 töökohta.

Algselt lubas Läti riik panna oma osalusena projekti 150 000 ha metsa ja anda raieloa 350 000 ha metsale. Metsäliitto oli nõudnud tehasele 1,2 miljoni tihumeetri puidu tagamist, kuni 80% tulumaksusoodustust ning Läti Energia, Läti Gaasi ja Läti Raudteede osalemist tehase infrastruktuuri väljaehitamisel. Kui Läti valitsuse seisukoht jäigemaks muutus, siis oli Metsäliitto eelmisel aastal valmis leppima kahe viiendikuga vajalikust toormest raieõiguse alusel riigimetsast. Ülejäänud toorme oleks tehas valmis ostma vabaturult.

Läti projekti kõrval on Metsäliittol käsil veel kaks konkureerivat projekti. Uudisteagentuur Interfax teatas mullu detsembri algul, et Metsäliitto tahab ehitada Leningradi rajooni 11 miljardit krooni maksva tselluloosi- ja paberitehase. Plaani kohaselt peaks selle 2010. aastal tootmist alustava tehase aastaseks tootmisvõimsuseks kujunema samuti 600 000 tonni tselluloosi ja 400 000 tonni paberit.

Teiseks kavandab UPM-Kymmenele, M-realile ja Metsäliittole kuuluv Metsä-Botnia tselluloositehast Uruguaysse. See tehas peaks valmima 2007. aastal.

M-reali tegevdirektor Jouko M. Jaakkola ütles Kauppalehtile, et kümne aasta pärast vajavad firmad nii Uruguay kui ka Läti tselluloositehast, kuna esimene toodaks lühikesekiulist ja teine pikakiulist tselluloosi. Kuid ta kinnitas, et üheaegselt tehaseid ehitama ei hakata.

Metsäliitto planeerimisjuht Eero Kytölä ütles Äripäevale, et Läti projektist ei ole loobutud ja lõplik otsus selle kohta tehakse aasta lõpul.

?Veebruari jooksul tahetakse valmis saada kalkulatsioonid tselluloositehase keskkonnamõjude kohta, hinnatakse krundi maksumust, uuritakse ehituslubade saamist ja muud,? ütles Kytölä. ?Oodatakse ära ka Läti valitsuse seisukoht Baltic Pulpi taotletavate maksusoodustuste kohta.?

Kytölä möönis, et Metsäliitto uurib tõesti tselluloositehase ehitamise võimalusi ka Leningradi piirkonnas ja Ladina-Ameerikas. ?900 miljoni dollari suurune investeering on sedavõrd tõsine asi, et tuleb uurida mitmeid võimalusi,? lisas ta. Leningradi projekti kohta ütles ta, et esialgu on sinna kavas rajada saetööstus, mille järel on võimalik mõelda ka tselluloositootmisele.