Suvilas tuleks kasutada niiskusekindlat andurit

Enn Tosso 15. jaanuar 2004, 00:00

OÜ Telealarm juhataja Tõnu Kutsari sõnul tasub suvilasse elektroonilist valvesüsteemi paigaldades silmas pidada, et liikumisanduritena ei kasutata odavaid infrapunaandureid (hind alates 300 krooni). Soovitav oleks kasutata kombineeritud infrapuna/mikrolaine andureid või täiuslikumaid infrapunaandureid (hinnaga alates 650 krooni). Samuti peab anduri tehnilisse passi märgitud töökeskkonna temperatuuri niiskustase võimaldama selle paigaldamist kütmata ruumidesse.

?Kui andurite valikul eksitakse, võib arvestada tihedate valehäiretega,? sõnab Kutsar.

Suvila valvesüsteemi akude mahtuvus peaks võimalikult suur ja tasub kaaluda võimsama akudega toiteploki paigaldust. Valvesüsteem võiks sisaldada ka suitsuandurit.

Kutsari sõnul tuleks valvesüsteemi andurid paigaldada nii et kaablite sisseviigu kohtadest ei pääseks anduritesse putukad (kasutada plastiliini, hermeetikut, vahtkummi jne)

Suvila valvesüsteemi häired saab lisaks lokaalsele sireenile:
- edastada raadiosaatja abil turvafirmasse;
- edastada GSM modemi abil omaniku telefonidele;
- edastada naabritele või naabruses elavatele elanikele, kui nii on nendega kokku lepitud.

Kutsari sõnul saab suvilakooperatiivi teatud punktidesse paigaldada ka videokaamerad ja videosalvestuse. See eeldab siiski pimedal ajal valgustust. ?On ka olemas kaamerad, mille pilti saab vaadata GSM- ja tavatelefoni modemi abil ja mis edastavad pildid valvesüsteemi häire korral automaatselt läbi modemi või arvutivõrgu,? räägib Kutsar.

Lihtsama lokaalse valvesüsteemi peaks saama paigaldatuna alates 5000 kroonist, mille hind suureneb vastavalt süsteemi suurusele. GSM häireedastus jääb suurusjärku 3500 krooni, millele lisandub kõnekaardi hind ja kõnede maksumus. Tasub uurida ka turvafirmade rendipakkumisi, kuid sel juhul peaks kaaluma siiski andurite asendamist rendipaketis, räägib Kutsar.

Tema sõnul suvilakoperatiivi videovalve lahenduse hind võib alata ligikaudu 50 000 kroonist. GSM modemiga kaamerasüsteemi hind algab ligikaudu 40 000 kroonist.

Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Veiko Jürissoni sõnul on põhiküsimus on, kuhu edastada häiresignaal. Tema sõnul tasuks signaal edastada valvefirmasse, kui nad jõuavad kohale mõistliku ajaga, ent lähimale naabrile, kui elatakse keskustest kaugel.

Falck Eesti Põhja regiooni müügidirektor Tarvi Hirve sõnul võib parimgi valvetehnika olla kasutu, kui see on lokaalne. ?Kui ikka sireen on pool tundi töötanud ja midagi ei toimu ? ei ole valvsat naabrit liikumas ja politseid informeerimas, ei kihuta kohale omanikku ennast ega turvafirma patrullekipaa?i, on vargale selge, et ohtu pole ja ta võib rahulikult tegutseda,? märgib ta. Hirve sõnul saab olemasolevat telefoniliini kasutades lasta suvilasse paigaldada telefonivalijaga valvesignalisatsiooni, mis häiresignaali kas määratud telefonile või turvafirma juhtimiskeskusesse saadab.

Lisaks turvaseadmetele soovitab Tõnu Kutsar jätta mõni väiksem elektrivalgusti põlema, kuid hoolitseda seejuures, et valgusti pidev järelvalveta põlemine ei tekitaks tulekahjuohtu. ?Valgustis tuleks kasutada säästupirne mis põlevad kauem ja võtavad vähem voolu,? sõnab ta.

?Suvila välisfassaadile saab paigaldada ka liikumisanduriga valgusteid, millega saab vajadusel ühendada ka helisignaali,? soovitab Kutsar. Lisaks sellele soovitab ta hoida suvilakoperatiivi väravad alati lukus, sest suure tõenäosusega käivad vargad olukorraga eelnevalt tutvumas ja valitakse ikka need kooperatiivid, kus väravaid ei lukustata. ?Viige suvilast talveks ära kõik väärtuslik, nii palju kui vähegi võimalik,? rõhutab ta. Samuti soovitab ta kasutada naabrivalvet.

  • Ants Tsugart, Ida-Harju politseiosakonna ülemkomissar

Turvalisuse tõstmiseks tasub korraldada naabrivalve ning paluda neilt, kes elavad seal ka talvel, käia maja vaatamas, kas või paar korda nädalas, et keegi kahtlane isik ei hakkaks suvilas elama. Samuti tuleks anda alati politseile teada kahtlastest isikutest, kes ringi liiguvad. Kui näete võõraid inimesi, võiks küsida, et mis nad seal teevad.

Viimasel ajal pole sissemurdmiste arv suvilatesse kasvanud. Suvilad ehitatakse eramuteks ümber, ja kui lähikonnas hakkab liikuma rohkem inimesi, siis kurjategijate arv väheneb. Kui maja jäetakse kauaks ajaks tühjana seisma, siis ei tohi seal hoida hinnalisi asju.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:06
Otsi:

Ava täpsem otsing