Tselluloosikombinaat on Kundasse teretulnud

Eestisse on taas tulemas suurem välisinvesteering tselluloosikombinaadi näol ? vajalik ehitis meie metsade äärde, millest on räägitud pikalt. Seekord tundub asi kindlam olevat: projekti veab norrakate Larvik Cell ja tehase asukohaks on Kunda.

Äripäev tervitab tselluloosikombinaadi ehitamist, kuna see aitab paremini ära kasutada meie metsade puidumassi lehtpuidu näol, aktiviseerib eksporti ja mõjub majandusele muidu hästi.

Puiduna on suurem väärtus okaspuul, kuusel ja männil, aga meie metsad on teadupärast segametsad. Seega on vaja rakendus leida ka vähemväärtuslikule lehtpuule, eeskätt haavale, aga seda konkreetne tehas just tarbib.

Keskkonnaminister Villu Reiljan soovib okaspuu raiumist piirata; arvestades metsa raiumisega kaasnevat negatiivset vastukaja ühiskonnas üldse, on ministri otsus ehk õigegi. Kuid eelkõige on vastuseis ilusa palkmetsa kiirkorras mahavõtmisele, mitte lehtpuumetsa raiumisele. Kord maha võetud ja unarusse jäetud okaspuumetsa raielangile kasvavad asemele lehtpuud. Meie hinnangul saaks nüüdsest orienteeruda okaspuidult rohkem lehtpuidule ja eesti mets saab kokkuvõttes paremini ära kasutatud.

Kui rääkida kroonidest, siis annab uus tselluloosikombinaat ekspordile juurde miljard krooni. Tööd saavad kaasnevad harud, nagu transport, keemiatööstus, energeetika. Näiteks Eesti Energia saab suurkliendi. Üldse soovitakse haarata Euroopa tselluloositurust 2%. Kuivõrd kombinaat ise maksab 2,5 miljardit krooni, siis annab juba ehitus tubli panuse meie majandusse.

Õnneks saadi seekord meie looduskaitsjatega, rohelistega, ühele meelele, kuid Kunda on asukohana juba kolmas. Kombinaadi ehitusega peaks puidu hind tõenäoliselt tõusma, kuna vajadus ju suureneb. Rohelistele peaks niisugune stsenaarium olema meele järgi, et loodusressursi, olgugi taastuva, hind tõuseb. Võib-olla tasub haaba lausa istutama hakata ? haab ju hea küttepuu samuti?

Varasemate, ehkki mitterealiseerunud kombinaatidega seoses räägiti riiklikest garantiidest puiduga varustamisel. Ehk siis puit riigimetsast ja fikseeritud hinnaga. Äripäeva meelest polnud toona riiklike garantiide andmine hea ka sedavõrd suure investeeringu saamise nimel; oleme samal seisukohal ka täna.

Riigimetsast raiutakse umbes 40% kogu puidust, seetõttu võiksid koormad veereda ka loodavasse tselluloosikombinaati, aga kindlasti turuhinnaga. Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnitusel on nad tselluloositehase rajajatega sõlminud soodsa lepingu. Lepingusse on kirjutatud ka sisse iga-aastane hinnatõus. Metsanduse arengukavas aastani 2010 on ette nähtud uuendus- ja harvendusraiet 12,6 miljonit tihumeetrit, seega sobivat ressurssi peaks jätkuma.

Aga kui Kunda kombinaat ostab odavamat puitu kokku näiteks Venemaalt Pihkvast, siis lasku aga käia. Eestisse tekib lisaks naftatransiidile ka puidutransiit, mis annab lisa meie sisemajanduse koguproduktile, aga meile endile jääb metsa rohkem kasvama.

Esimene paberiveski loodi Eestis aastal 1670 Lasnamäe nõlvale (tänane Sossi klubi), on hea, et ajaloolised tööstusharud jätkavad endises vaimus. Tegemist on ettevõttega, mis kasutab Eestis leiduvat ressurssi ning kogu toodangu ekspordib.

Autor: ÄP