Riigi Kinnisvara AS tööd saab parandada

15. jaanuar 2004, 09:23

Riigikontroll analüüsis, kuidas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on täitnud kokkuleppeid vara parendamiseks ja uute hoonete ehitamiseks.

Audit näitas, et RKAS-i hangetealane tegevus on olnud suhteliselt hästi korraldatud, seaduserikkumisi ei tuvastatud. Riigiasutused hindavad koostööd RKAS-iga konstruktiivseks ja ütlevad, et äriühing püüab nende huvidega igati arvestada.

RKAS tasub riigiasutustele tehtavate ehitus- ja remonditööde eest pankadelt võetava laenu või temale üle antud vara müügist saadud rahast ning riigiasutused hüvitavad RKAS-i ühekordsed kulud paljude aastate jooksul makstava üürina. Uutes või renoveeritud hoonetes on üür varasemast mitu korda kõrgem - üldjuhul juba praegu turupõhise üüri tasemel või isegi kõrgem.

Näiliselt ei pea riik asutustele paremate tööruumide saamiseks suuri kulutusi tegema, kuid tegelikult maksab riik ühel või teisel moel kinni
kõik RKAS-i kulutused koos intressidega. Sisuliselt võtavad riigiasutused RKAS-iga oma töötingimuste parandamiseks sõlmitavate lepingutega riigile suuri pikaajalisi rahalisi kohustusi, ja seda ilma Riigikogu nõusolekuta, nentis riigikontroll.

Kuna üür tasutakse majanduskuludest, mida planeeritakse ühe aasta kaupa, ei saa asutused ega riik tervikuna kindlad olla, et pidevalt ning seejuures oluliselt suurenevaid üürikulusid suudetakse edaspidi tasuda. Ka ei ole Riigikontrolli arvates RKAS-i üürikalkulatsioonid piisavalt 'läbipaistvad' - neis pole alati näha üüri kujunemist kululiigiti ega äriühingu kasumimarginaali.

Rahandusminister RKAS aktsiaid valitseva ministeeriumi juhina näeb seoses RKAS tegevusega mitmeid tõsiseid põhimõttelisi probleeme, konkreetseid otsuseid nende suhtes pole veel tehtud.

Arvestades riigivara üleandmise kavandatud mastaapsust ja parendatavate tööruumide üüri kiiret kasvu, tegi Riigikontroll rahandusministrile ettepaneku täiendada õigusakte, nähes ette riigivara üleandmise põhimõtted RKAS-ile ning vajalikud erisused selle äriühingu juhtimises ja aruandluses. Rahandusministri arvates reguleerivad olemasolevad õigusaktid RKAS-iga seotud küsimusi piisavalt. Vajadusel kehtestatakse täiendavad reeglid uues riigivaraseaduses, mille eelnõu väljatöötamine on ministeeriumis kavandatud aastatel 2004-2005.

Riigikontrolör tegi ettepaneku arutada auditi tulemusi Riigikogus moodustatavas komisjonis, mis hakkab käsitlema kõiki Riigikontrolli auditeid.

Lähemalt saate Riigikontrolli seisukohtadest ja ettepanekutest lugeda Riigikontrolli kontrolliaruandest veebilehel www.riigikontroll.ee.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing