Äripäev pooldab euro varast kasutuselevõttu

ÄP 16. jaanuar 2004, 00:00

Rahandusminister Taavi Veskimägi sõnul on Eestil ambitsioon minna esimese Kesk- ja Ida-Euroopa riigina eurole üle. Äripäev pooldab võimalikult kiiret eurole üleminekut, mis saaks toimuda kõige varem 2007. aasta 1. jaanuaril.

Eurole üleminek tõstab Eesti usaldusväärsust ja teeb elu investorile veelgi mugavamaks. Eesti muutub valuutariski kadudes atraktiivsemaks. Äripäev jagab Eesti Panga hinnangut, et Eestile on varane liitumine rahaliiduga kasulik, sest see lisab majandusele usaldusväärsust, misläbi säilib soodne intressitase. Et eurole üle minna, peab riik täitma Maastrichti kriteeriume inflatsiooni, intressitaseme, eelarve tasakaalu, riigi välisvõla ning valuuta stabiilsuse osas. Praegu Eesti vastab neile tingimustele ja pole mingit mõtet ühinemist edasi lükata.

Eesti kroon on fikseeritud kursi alusel euroga seotud, riigieelarve on olnud tasakaalulähedane, riigivõlg väike ja intressid madalad. Nende tingimuste osas läbib Eesti kaheaastase katseaja probleemideta. Ainsaks komistuskiviks võib saada inflatsioon. 2002. ja 2003. aastal Eesti selle kriteeriumi täitis, eelmise aasta hinnatõus oli üldse rekordmadal.

Kuid inflatsiooni kiirendab administratiivselt reguleeritavate hindade tõus eesotsas elektri ja kütuseaktsiisiga. Valitsus peab hinnatõusu jälgima. Eile rahandusministri kabinetiistungile esitatud euroteemalises memos on märgitud, et valitsuse majanduspoliitilisi otsuseid tuleb nüüd hakata eelnevalt hindama ka euro kasutuselevõtmise ja Maastrichti kriteeriumide täitmise eesmärgist lähtudes. Näiteks Eesti Energia teeb oma hinnatõusu teatavaks 22. jaanuaril ning valitsus peab siis sellele vastavalt reageerima.

Teiseks võib inflatsiooni kiirendada hindade ühtlustumine eurotsooniga. Kuid Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi hinnangul on Eestil võimalik hinna- ja maksumuudatused teha enne seda, kui Eesti asub Maastrichti kriteeriume täitma. Üheks võimalikuks probleemiks euro tulekul võib olla ka hindade ümardamine kaupmeeste poolt. Kuid sellega koos võib oodata ka palkade ümardamist, nagu kinnitas eile Hansapanga juhatuse aseesimees Erkki Raasuke. Raasukese sõnul on tegu üleminekuefektiga, mida kogesid eurot kasutama hakanud Lääne-Euroopa riigid. Nii Raasuke kui ka teised eksperdid peavad ümardamisest tingitud hinnatõusu lühiajaliseks. Samuti tuleb märkida, et Euroopas tõstsid euroga liitunud riikides hindu ka muud tegurid nagu nafta kallinemine ja euro odavnemine dollari suhtes.

Muus osas Äripäev ühisraha käibelevõtus riske ei näe. Võib öelda, et Eesti on sisuliselt juba euromaa, mis saab uute rahatähtede tulekul lihtsalt loobuda pidevast raha konverteerimisest. Sellest kaotavad kommertspangad, inimesed aga võidavad. Ka see on tegelikult hea, et valitsus on sunnitud Maastrichti kriteeriume täitma. Tasakaalus eelarve ja väikese riigivõla nõuded distsiplineerivad poliitikuid, kes sooviksid rohkem raha jooksval aastal kulutada ning selle katteks riigile võlgu kaela võtta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing