Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Iirimaa ootab tööjõudu ka Eestist

Marko Saaret 16. jaanuar 2004, 00:00

Euroopa Liidu eesistujamaa Iirimaa asepeaministri Mary Harney sõnul usub Iirimaa, et tööturu avatus toodab tulu nii saareriigi majandusele kui ka Iirimaale siirduvale tööjõule.

Nagu ütles Dublinis usutlusel Äripäevale Iirimaa tööhõive, ettevõtluse ja majanduse eest vastutav asepeaminister Harney, ei kavatse Iirimaa pääsu tööturule ühegi piiranguga kärpida. Sellise lähenemisega eristub Iirimaa näiteks Taanist, mis samuti avab uutele liikmesriikidele tööturu, kuid on otsustanud sellega seonduvalt rakendada mitmeid tehnilisi piiranguid. Ehkki hetkel töötab Iirimaal umbes 50 000 võõrtöölist, pole saareriigil aga mingit põhjust karta Euroopa Liidu laienemisest tulenevat potentsiaalset tööjõutulva.

Minister Harney sõnul on mitmetes sektorites ? peamiselt aianduses, põllumajanduses, teeninduses ning hotellinduses ? lisatööjõu järele reaalne nõudlus. Iirimaa ja iiri ettevõtlus näevad lisatööjõu saabumist selgelt positiivsena. Kuid Iirimaa vaatleb tööturu avamist laiemaltki.

?Leiame, et uutele liikmesriikidele peavad põhimõtteliselt avanema samad võimalused mis kunagi minevikus Iirimaale. Näeme sedagi, et Iirimaale saabuv tööjõud saab siin omandada uusi ja teistlaadseid kogemusi ning ühel hetkel siirduda tagasi oma päritoluriiki, et seal ehk kogetut ellu rakendada,? lausus Harney,

Kirjeldatud protsess toimus aastaid tagasi Iirimaal. Kasutades ELi liikmestaatuse ja sellega kaasnenud tööjõu vaba liikumise võimalust, siirdusid iirlased tööle Saksamaale ning Suurbritanniasse ja tulid sealt tagasi uute ideede ja teadmistega.

Uute liikmesriikide tööjõudu koheldakse Iirimaal võrdselt praeguste liikmesriikide kodanikega. ?Kindlasti ei talu me mingit vahetegemist rahvuse, päritolu ega tasustamise tasandil. Kõigile tuleb maksta kehtestatud miinimumpalka, kõigil on õigus kehtivatele sotsiaalsetele garantiidele?, kinnitas ühenduse eesistujariigi minister Äripäevaga vesteldes.

Iirimaa ettevõtlus-, kaubandus- ning tööhõiveameti andmetel on umbes 40% saareriigi võõrtööjõust liituvate riikide kodanikud. Tööloaga töötab Iirimaal mulluse novembri seisuga 977 eestlast, lätlasi ning leedulasi on hetkel mitme tuhande võrra rohkem.

Iirimaa asepeaministri pressiesindaja Gerry Donnelly ei osanud ennustada, kui suur hulk eestlasi 1. maist alates Iirimaal tööd võiks leida, kuid arvas, et laiemad võimalused avanevad lihttööle pretendeerijaile. Samas pole välistatud mistahes riigi kodanike värbamine spetsiifilisemaid oskusi-teadmisi nõudvatesse sektoritesse. Donnelly sõnul pole siiski mingit mõtet tulla Iirimaale lihtsalt hea õnne peale, töökoht tuleks leida kindlasti varem n-ö kodutöö tulemusena. Et elukallidus on Iirimaal üks ELi kõrgemaid, pole seal lihtne ilma reaalse sissetuleku tagatiseta hakkama saada. Selle seisukohaga ühines ka Eesti suursaadik Iirimaal Simmu Tiik. Tiik pidas samuti vajalikuks, et tööletulijail oleks vähemalt elementaarne keeleoskus tööülesannete selgeks mõistmiseks ning igapäevaelus orienteerumiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing