Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kiire üleminek eurole otsustatud

Anne Oja 16. jaanuar 2004, 00:00

Krooni kurss euro suhtes jääb kogu kaheaastase üleminekuperioodi ajal ja krooni vahetamisel uue raha vastu samaks.

Värske Euroopa Komisjoni liikme kandidaat Siim Kallas ütles, et eurole tuleb üle minna nii kiiresti kui võimalik. ?Liitumise kriteeriumid pannakse paika Euroopa Liidu poolt ja Eestis pole eurole ülemineku eel suuri muutusi vaja ette võtta. Ettevõtjale annab euro kasutuselevõtt eelise ? arveldada saab vaid ühes vääringus,? lausus Kallas.

Eesti Panga asepresident Märten Ross kinnitas, et Eesti Panga seisukoht kattub täielikult rahandusministri teisipäeval väljaöelduga, mis seadis Eesti eesmärgiks olla euro kasutuselevõtuks tehniliselt valmis 2006. aasta keskpaigaks.

Euro kiirem kasutuselevõtt võrreldes Läti ja Leeduga annaks Eestile olulisi konkurentsieeliseid ja elavdaks eksporti, põhjendas rahavahetuse kiirust rahandusminister Taavi Veskimägi.

Eesti eksportööridest on ligi 85% seotud juba praegu eurotsooniga.

Ekspordi kasvatamiseks on võimalik, et riik suurendab KredExi ekspordigarantiisid ning vähendab samavõrra eluasemelaenude garanteerimist.

Hansapanga juhatuse aseesimees Erkki Raasuke rääkis, et euro kasutuselevõtt toob lisaks hindade ümardamisele kaasa ka palkade ümardamise. Ta selgitas, et sarnast üleminekuefekti kogesid eurot kasutama hakanud Lääne-Euroopa riigid. ?Ümardamisest tingitud hinnatõus on siiski lühiajaline,? lisas Raasuke.

ASi NG Investeeringud nõukogu esimees Jüri Käo ütles, et hinnad liiguvad üles pigem Euroopa Liiduga liitumise tõttu ning on euro ajaks juba stabiliseerunud.

Eurole üleminek andis Soome majandusele kaua igatsetud stabiilsuse, kuid ka selguse, et Soome on selgelt rahaliidu kalleim maa.

Kuni euroni oli Venemaa ebastabiilsus välisinvestorite silmis alati olnud ka Soome mõjutajaks, nüüd saadi sellest varjust välja. Samuti vabastas rahaliit Soome vanadest hädadest ? kõrgest inflatsioonist ja ebakindlast valuutakursipoliitikast. Ning inimestel oli Euroopas mugavam reisida, kui rahavahetamist jäi palju vähemaks.

Soome, nagu teisedki Euroopa rahaliidu loonud riigid, läks eurole üle kahes järgus. Virtuaalse arveldusrahana võeti euro kasutusele 1999. aastal. 1. jaanuaril 2002 tuli see käibele tõelise sularahana, esialgu paralleelselt margaga, mille keskpank järk-järgult ringlusest kõrvaldas ja hävitas. Siiski jäi keskpangale kohustus marku veel kümme aastat vastu võtta.

1. jaanuariks 2002 oli lastud valmistada 100 miljonit europaberraha ja miljard münti, millest suur osa oli aegsasti eriautodega üle Soome laiali kantud. Inimeste pangakontod arvestati eurodesse ja uusaastaööl said soovijad pangaautomaatidest esimesi eurosid. Erilist tungi ei tekkinud, sest poes võis marku kasutada veel kaks kuud. Pankadel tuli pangaautomaatide ja kaupmeestel kassaaparaatide ümberhäälestamisele kulutada umbes 2,6 miljardit krooni.

Mina igati toetan Eesti kiiret üleminekut eurole! Kui ühineda, siis 100% ja kasutada ära kõik võimalused.

Esiteks, eurot kasutades käime ülejäänud Euroopa Liiduga sama sammu, kuigi laenuintressid sõltuvad Euroopa Keskpanga otsustest ka praegu.

Teiseks, kommertspankadele on see kasulik. Kui vaatame panganormatiive, siis Eestis on need oluliselt karmimad kui Euroopas. Seal peab panga likviidsus olema 2%, meil aga 13%.

Kolmandaks, eurotsooniga liitumine on kasulik ka panga klientidele. Praegu on ülekanded välismaale kallid. Eurotsooniga liitudes on tegu aga siseriikliku ülekandega nagu ülekanne Eestis.

Eesti kroon on väga ilus raha, numismaatikud saavad selle aastakäike koguda, kuid eks me peame vaatama asja ka praktilisest küljest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing