Toidueksport Venemaale ähvardab maist seiskuda

?Tõepoolest selline olukord võib tekkida, sest Venemaal ei ole Euroopa Liiduga tunnustatavaid veterinaarsertifikaate,? möönis põllumajandusministeeriumi nõunik Iiris Saluri.

Detsembri alguses sai Eesti Venemaalt kirja, mis teatas, et 1. maist lõpetavad kehtivuse kõik kahepoolselt tunnustatud sertifikaadid veterinaarkontrollile alluvas kaubavahetuses. Nimetatud kirja aluseks on eeldus, et 1. maist kuulub Eesti Euroopa Liitu ning seega peaks veterinaarkontrolli aluseks saama Euroopa Liidu ning Venemaa vahel sõlmitud lepingud.

Paraku on vastav veterinaarse koostöö leping alles ettevalmistamisel, teiseks saab veterinaarkoostöö lepingust Euroopa Liidu ja Venemaa vahel kehtiva partnerlus- ja koostöölepingu üks osa. Probleem võib siin Eesti jaoks tekkida ka selles, et kui Venemaa ei ratifitseeri enne 1. maid partnerlus- ja koostöölepingu laienemist uutele liikmesriikidele, puudub Eesti ja Venemaa vahel praktiline alus veterinaarkoostööks.

Eesti veterinaaria- ja toiduameti direktori Ago Pärteli sõnul tähendab tunnustatavate sertifikaatide puudumine peamist lööki kalatööstusele.

Veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse direktori Vladimir Razumovski andmeil ei ole eksport Venemaale topelttollide tõttu eriti suur, ulatudes aastas 33 000 tonnini.

Kõige mustema stsenaariumi korral ? juhul kui Venemaa ei peaks maikuuks ratifitseerima partnerlus- ja koostöölepingu laienemist Euroopa Liiduga liituvatele riikidele ? tähendaks see seda, et kaubavahetus sisuliselt seiskuks. Et ühinemine ELiga toob eeldatavalt kaasa topelttollide kadumise Venemaaga kauplemises, oleks juba olemasoleva kaubavahetuse peatumine tagasilöök.

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ning kalandusvolinik Franz Fichleri pressiesindaja Beate Gminder tõrjus kerkivaid probleeme Venemaaga, kuivõrd Euroopa Liit kaupleb hetkel Venemaaga aktiivselt, sõltumata veterinaarsertifikaatide tunnustamist hõlmava lepingu puudumisest. ?Ma ei usu, et antud leping valmiks enne 1. maid, kuid ma ei näe, miks peaks kaubavahetus Eesti ja Venemaa vahel seetõttu seiskuma. Euroopa Liidu eksport Venemaale on toidukaupade osas väga aktiivne lepingu puudumisest hoolimata,? kinnitas Beate Gminder Äripaevale.

Ago Pärteli sõnul on võimalik veterinaarkoostöös ajutise lahenduse leidmine, sellist soovi on väljendanud tema sõnul ka Venemaa veterinaaramet.

Aivar Ader, Esmari Laevad OÜ juhataja:

Me lõpetame siis oma kilu ja räime püügi ära. Ukraina turg kaob 1. maist niikuinii, kui Venemaaga ka kaubelda ei saa, siis pole mõtet jätkata. Sellisel juhul jääb meil tööta 20?30 inimest. Kui kaubavahetus Venemaaga peaks katkema, ähvardab meil laos rikneda 300?500 tonni kaupa. Soome kaudu kala Venemaale viimine läheks nii kalliks, et sel poleks mõtet.

Toomas Kiil, Saare Fish Export juhatuse liige:

Mõneks ajaks kaubavahetus ilmselt seiskub. Mai lõpus lõpeb kalapüük, mistõttu suvel pole sellest ka probleemi ja küllap sügiseks loksub kõik paika. Ega seal midagi keerulist ei ole. Topelttollid küll kaovad, kuid Venemaa ilmselt tõstab miinimumhinda. Sellest kaotab kõige enam kalamees. Kui hind liiga kõrgeks ei lähe ja Vene turg sellega lepib, pole midagi hullu. Enne 1. maid me vürtsikala lattu ei tooda, sest see ei säili, külmutatud kala on võimalik kauem hoida. Praegu viime me ühes kuus Venemaale 800 tonni külmutatud kala.

Venda Liivak, DAGOtar AS ostujuht:

Meil toimuvad iga päev nõupidamised, et leida olukorrast väljapääsu. Teame, et seisak Venemaaga kauplemisel võib tekkida, samuti lõpeb ära vabakaubandusleping Ukrainaga. Otsime uusi võimalusi oma toodangu turustamiseks, kuid praegu ei ole midagi konkreetset veel otsustatud.

Autor: Marko Saaret