Tallinna eeslinnad koguvad populaarsust

Tallinna lähipiirkonna asumid konkureerivad hinna- ja kvaliteedisuhte osas Tallinna magalarajoonidega. Linnalähedaste piirkondade eeliseks on väiksemad elamud, korterite parem ja avaram planeering ning parema haljastusega ümbruskonnast tulenev kõrgem elukeskkonna kvaliteet.

Ostjate seas on madalamalt hinnatud vähese haljastusega, lähestikku paiknevad tüüpsed paneelmajad, mistõttu on nende hinnatase ka madalam. Samuti on vähemhinnatud tiheda liiklusega tänavate ääres ning kõrge müra- ja saastatustasemega asukohtades paiknevad korterid. Eelistatud on rahulikus ja korrastatud ning rohkete parkimisvõimalustega turvalises ümbruskonnas paiknevad eluasemed. Tähtis on ka piirkonna infrastruktuur, sh kaupade ja teenuste pakkumine, ühistranspordipeatuste ja haridusasutuste kaugus.

Hinnatasemelt on Jüri korterid Mustamäe ja Õismäe piirkonnaga samal tasemel. Samas kõiguvad eluasemete hinnad suhteliselt suures hinnavahemikus. Suur hinnavahe tuleneb nende erinevast suurusest, seisukorrast ja paiknemisest elamus ning elamu tüübist ja seisukorrast. Enamnõutud on väiksemates, paremas seisukorras elamutes keskmistel korrustel paiknevad korterid. Eelistatud on eriprojektiga tellismajades paiknevad korterid, paneelmajade korterid on vähem nõutud. Korterite soetajateks on peamiselt eestikeelne elanikkond, kes hindavad Jüri väljakujunenud elukeskkonda, head ühis- ning autotranspordiühendust Tallinnaga mööda põhimagistraale ning kohalikku infrastruktuuri, mis rahuldab kõik esmavajadused.

Hea ja kiire ühenduse tõttu Tallinnaga on Keila korterite hinnatase otseses sõltuvuses pealinna üldisest hinnatasemest, olles paljudele otseselt alternatiiviks korteri soetamisele magalarajoonides. Viimastel aastatel on Keila kiirelt arenenud (Tervisekeskus, uued elurajoonid, arenev kaubandus jne) ning muutunud omaette tõmbekeskuseks. Kohati võivad Keila korterite hinnad ületada ka Tallinna magalarajoonide hinnataset.

Logistiliselt on Loo asukoht soodne ning Jõelähtme valla eluasemete üldise maine ja populaarsuse tõusuga on kasvanud ostjate huvi ka Lool paiknevate korterite järele. Loo korterite hinnatase on otseses sõltuvuses Tallinna üldisest hinnatasemest, olles alternatiiviks korteri soetamisele Lasnamäele. Peamise Loo korterite ostjaskonna moodustavad kohalikud Tallinnas tööl käivad inimesed ning teistest Tallinna lähipiirkondadest pärinevad inimesed. Loo üheks puuduseks võib pidada transiitliikluse puudumist. Perspektiivis on Loost kujunemas Tallinna eeslinn.

Tallinna läheduse tõttu on Maardus paiknevate eluasemete järele turul stabiilne nõudlus. Korterite hinnatase on suhteliselt ebaühtlane, uuemates elamutes on hinnad Lasnamäest ca 20?40% madalamad. Suurem osa korterite ostjaskonnast on muukeelsed noored pered või teistest linnadest (eelkõige Kirde-Eestist) Tallinna lähiümbrusse elama asuvad inimesed. Maardu-siseselt on eelistatud rahulikus ja korrastatud ümbruskonnas paiknevad korterid. Ostjad eelistavad Veeru tänava ääres uuemates paneelmajades paiknevaid kortereid, mille akendest avanevad avarad vaated merele. Madalamalt on hinnatud vähese haljastusega, ligistikku paiknevad tüüpsed paneelmajad. Samuti on madalamalt hinnatud tiheda liiklusega peatänava ääres paiknevad korterid.

Hinnatasemelt on Saku korterid võrreldavad Mustamäe piirkonnaga. Samas on turg väga likviidne, kuna väikeses asumis on nõudlust jätkuvalt rohkem kui pakkumist. Uusehitus on koondunud peamiselt eramajade ja ridamajade ehitamisele, mistõttu korterifond aastatega ei täiene ning on defitsiidi põhjuseks. Saku väiksus ja rohke kõrghaljastus ongi tema eripäraks, mis paljusid ostjaid võlub.

Saue korterite hinnatase on võrreldav Mustamäega. Saue moodustab oma piisava suurusega omaette eksisteeriva terviku, mille jätkusuutlik ostjaskond pärineb suures osas asumi enda seest. Elamufond on mitmekesine, mistõttu on ostjatel valida erineva projekti ja suurusega korterite vahel. Saue tundub eriti atraktiivne noortele peredele, kuna laste jaoks on piisavalt mänguväljakuid ning haljasalasid. Samuti on piirkonna lähiümbrusse oma hooneid rajamas uusi töökohti loovad ettevõtted, mis mõjutab kahtlemata ka nõudlust elamispindade järele.

Autor: Kaur-Kaspar Kulli