Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Uued tippjuhid leitakse ettevõtte seest

Silva Männik 19. jaanuar 2004, 00:00

Mingisugust tippjuhtide ringtantsu suurettevõte juhitoolide vahel Eestis ei toimu. Samuti ei kuluta ettevõtete omanikud tööotsingufirmade uksi, et sealt uus ja vingem juht leida. Kes tippjuhtidest on varumeeste pingile juba maandub, see vahendajate kaudu naljalt väljakutseid ei leia.

Kaardistades eelmisel aastal juhatuse esimehe või direktori vahetuse läbi teinud ettevõtteid, on selgelt näha, et enamik neist toimetab samas ärivaldkonnas juba kogemusi omandanu seniste keskastmejuhtide taktikepi all.

Põhjus selles, et erinevalt eelmisest aastakümnest on suurettevõtete omanike nõudmised juhtidele muutunud.

Oma raudse nägemusega liidrile ja visionäärile eelistatakse pigem head administraatorit, kes on firma asjadega kursis. Nagu senised kogemused näitavad, on esimestega tülid nägemuste ja strateegiate pärast kerged tekkima.

CV Online?i juhatuse liikme Agu Vahuri sõnul sõltub otsus, kas valida juht ettevõttest seest või väljast, püstitatud juhtimisülesandest. On loogiline, et kui suur ettevõte võtab väiksema üle, pannakse viimase etteotsa n-ö turvaline juht. Temalt oodatakse operatiivsemat laadi ülesannete täitmist, nõukogu poolt juba paika pandud eesmärkide ellu viimist. ?Enam pole tippjuhtideks vaja epohhiloovaid indiviide, vaid määratud strateegiate sihikindlaid elluviijaid,? ütleb ta. Suurejooneliste projektide loomise asemel on tippjuhi töö igapäevaste rutiinide jätkuvuse tagamine.

Selliseid juhte on sageli lihtsam leida ettevõttest seest. Seda enam, et oma inimene esindab sama organisatsioonikultuuri ja mõtleb samas väärtuskoodis, selgitab Vahur.

?Juhtimise stiil on nüüd teine ? ei ole enam: juht ütleb ja nii on. Autoritaarne juhtimine ei tööta enam,? tõdeb ASi Wendre omanik Peter Hunt, kelle firmat juhib varem ettevõtte nõukogusse kuulunud Urvo Martens.

Martens ise arvab, et pigem on Eestis kätte jõudnud klassikalise konkurentsi periood, kus rohkem otsustavad inimese teadmised ja kokkulepetest kinnipidamine. ?Võib-olla praegustelt juhtidelt eeldatakse rohkem diplomaatilisust ja pehmemat lähenemist,? mõtiskleb Martens. ?Aga päris nii see kindlasti ei ole, et siis (90ndate algul ? toim.) olid tegijad ja praegu on käsutäitjad.?

Sangari põhiomaniku Jüri Krafti sõnul peaks töötajal olema silme ees motiveeriv siht, kuhu jõuda. ?Nõukogude ajal oli ju sama süsteem, et juht pidi kõik astmed läbi käima,? ütleb Kraft. ?Et kollektiivis oleks terve kliima, selleks oleks vaja rohkem oma inimesi, keda juba tuntakse ja teatakse.?

Mitmeid verevahetusi on viimastel kuudel toimunud Eesti Telekomi allettevõtetes. Manööverdused said alguse Peep Aaviksoo lahkumisega EMT juhatuse esimehe kohalt. Tema asemele tuli Elioni juht Valdo Kalm. Viimase ametipostile tõusis ettevõtte senine finantsdirektor Valdur Laid. Sellega liikumised telefonifirma karjääriredelitel ei piirdunud. Juhist jäi loetud nädalad tagasi ilma ka pikka aega Esmofoni nime kandnud AS EMT Esindused, mille kauaaegne juht Aivar Sirelpuu läks juhtima Saku Suurhalli. Reeglit kinnitades sai Sirelpuu järglaseks EMT jaemüügijuht Tõnu Niidi.

Kontsernisisese karjääriredeli üheks osaks on siinsete tütarettevõtete juhitoolid ka välisettevõtetele. Aastaid Eesti meeste juhitud äride eesotsas on nüüd mõne teise rahvuse esindaja. Kesko juhile Raimo Ilveskerole, Kreenholmi direktorile Matti Haarajokile ja Nordea Panga dirigeerimise üle võtnud Christer Rosenströmile lisandus eelmisel nädalal Valio Eesti uus juht Timo Malmi.

Üks näide ettevõtte seest sirgunud juhist on Rautakeskost lahkunud Peeter Raudsepa järeltulija Raul Kadaru. ?Tegelikult ma ise toetan asutusesiseseid kasvamisi, kui inimene on asjadega kursis ja saanud kogemuse,? ütleb Kadaru. See, kas eelistatakse inimesi oma firmast või liider mujalt kutsuda, oleneb sellest, kas tahetakse uut nägemust ja uut hingamist või soovitakse näha inimest, kes on läbinud kogu senise vaeva ja alati firma asjades sees olnud, räägib Kadaru.

Eesti suurettevõtete liidritoolidelt varumeeste pingile saadetud tippjuhid otsivad üha enam rakendust ise oma äri luues või võttes üle mõne väikeettevõtte arendamise.

Ajal, mil töövahendusbürood üritavad edutult kaubelda paari-kolmekümne avalikkusele tuntud tippjuhiga, ei istu viimased niisama tegevusetult ja hea õnne ootuses. Prestiižikate hiidettevõe liidrikohtade nappusest endale aru andes siirdutakse väeettevõsesse.

Oma kinnisvarafirmaga tegeleb suurema pakkumise ootuses endine Kesko juht Gunnar Kobin. Sama liiki ettevõtluse on läbi OÜ Laxor ette võtnud Wendre eksjuht Tõnu Laks, väikese mööblitootmisfirma OÜ Yggdrasil mootoriks on Viisnurgast tuntud Meelis Kukk. Krediidiinfo andmed seostavad mitme väikeettevõttega ka Tartu Aura veekeskuse endist juhti Tarmo Pedjasaart. Oma naisega peab restorani Toomas Peterson, lennuameti endine peadirektor.

Selge sihiga palgatöötaja staatusest loobuda pani eelmise aasta lõpus aluse oma finantskonsultatsiooniärile Hansa Capitali juhatusest lahkunud kolmik Mart Tooming, Tarmo Rooteman ja Kalle Kiigske. Tööpakkumiste ootamisele ei raisanud panganduse päevilt oskuste ja kliendikontaktidega varustatud mehed päevagi.

?Me tegime endale selgeks, et palgatöölised enam olla ei taha, sulaseks kuskil ei hakka. Üritame ise elus midagi ära teha,? rääkis Kiigske.

Kiigske sõnul ei oska ta olulist vahet palgatöötaja ja eraettevõtja elust praeguse väikese perioodi lõikes välja tuua. ?Vähemalt närvikulu osas ei oska midagi öelda, töö on töö,? märkis ta. Kiigske lisas siiski, et suures ettevõttes töötades oli suur tugi kõrval. ?Sellist tuge enam ei ole, tuleb ise hakkama saada,? ütles ta.

See kolmikut aga ei kohuta. Vastupidi, plaani on võetud Hansapanga poolt müüki pandud Baltimaade suurima autode ja varade müügiga tegelev firma BRC ehk Balti Realiseerimiskeskuse ostmine. Läbirääkimised käivad.

Werol Tehaste juhatuse esimees Erki Aaviku sõnul on Eestis probleem selles, et meil on kindraleid rohkem kui sõdureid. See on ka põhjus, miks osa peab väljakutseid oma ettevõtte loomisest otsima.

CV Online?i juhatuse liikme Agu Vahuri sõnul on meil väga kogenud, kuid hetkel rakenduseta tippjuhtide näol väga hea reserv, kes on veidi hinge tõmmates paljuks uueks võimelised.

?Samas raha on maailmas kõvasti üle, seda tuleb vaid osata ligi meelitada. Vaadakem kas või lääneriikide pensionifonde, mis on hädas madala tootlusega,? lausus Vahur. ?Usun, et praegu väikeettevõtete peal tegutsevatel juhtidel saab mingil hetkel nokitsemisest villand ja nad hakkavad rinna kummi lüües veel suuri tegusid tegema.?

Veel sügisel oma Vändra kodu kamina ääres tööotsimise mõtteid veeretanud ETK endine juhatuse esimees Jaan Koppel on nüüdseks käed löönud Maardu väikeettevõtte Krimson omanikega.

Pärast paariaastast tööotsingut hakkas aasta lõpus jää liikuma. ?Olen leidnud rakendust ASis Krimson, kes või mis on vana üle kümne aasta. Eesti venelaste firma, mis ujutab meie maad üle toiduõli, ket?upi, majoneesi ja kondenspiimaga,? võtab endiselt muheda jutuga Koppel oma praeguse tegutsemisala kokku.

Ta peab ennast Tallinnas siiski võõrtööliseks ja kihutab igal reedel Vändrasse pere juurde. Lisaks neljapäevased pasunaproovid kodukandi kultuurimajas. Paralleelselt hoiab väsimatu mees toimimas ka oma fotoäri väikeses Vändras, mis aga üksinda tervet peret ära ei toida. Sellest siis ka tööotsingud, mis takerdusid sageli mitmemiljardilise käibega kontserni eksjuhti nähes tööandjates avalduvate veidrate hirmude taha.

Koppel nõustub, et otsingute ja vestlustega avaldus talle muhe läbilõige Eesti ettevõtlusest. ?Pakkumisi oli nii naljakaid, tõsisemaid kui ka neid, mille suhtes kõhutunne ütles: hoia eemale,? lausus ta.

?Seda parem oli näha auditeeritud ja korraliku raamatupidamisega Krimsonit, kellel eurotunnustused saadud ja lisaks oma enda toodang, mis on täiesti söödav.? Koppeli eesmärgiks on laiendada näiteks Citymarketi lettidelt tuttavate Adria ja Adora kaubamärgiga toodete leviala siseturul. Senine müügipiirkond kulges Krimsonil Peterburi maantee üht serva pidi Narvani ja teist äärt pidi tagasi, muigab Koppel. Ta on rahul. Erinevalt gigantettevõtte juhtimisest, mille eest peab vastutama täiel määral, tegeleb ta müügidirektorina nüüd kindla valdkonna juhtimisega. ?Kindel vastutus ja konkreetselt mõõdetav tulemus, selles osas on lihtsam küll,? tõdeb Koppel.

Peter Hunt, Wendre omanik: Eestis on täna väga raske saada õiget tippjuhti. Vabu juhte küll on, kuid mulle omanikuna on see raske teema. Organisatsiooni sisse on kergem tulla neil, kes on asjaga kursis.

Juhtimise stiil on teine. Autoritaarne juhtimine ei tööta enam, peab paindlik olema ja kuulama inimesi.

Agu Vahur, CV Online?i juhatuse liige: Enam pole tippjuhtideks vaja epohhiloovaid indiviide, vaid määratud strateegiate sihikindlaid elluviijaid. Suurejooneliste projektide loomise asemel on tippjuhi töö igapäevaste rutiinide jätkuvuse tagamine.

Erki Aavik, Werol Tehased juht: Eestis on kindraleid rohkem kui sõdureid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing