Vaidlus trahviseaduste üle kestab

Anne Oja 19. jaanuar 2004, 00:00

Jaanuari keskpaigaks kooskõlastusringilt saabunud seaduseelnõud, mis lubavad varude soetajaid trahvida kuni 50 000 krooniga, kuni kolmeks aastaks vangi panna ning kauba ära võtta, jäid eelmisel nädalal justiitsministeeriumis jah-sõnast ilma.

Ministeerium leidis, et praegusel kujul võimaldavad seadused ettevõtteile tekitatud kahju sisse nõuda riigilt, sest põhiseaduse kohaselt on eraomand puutumatu ja võõrandamisele sundijal tuleb pakkuda kompensatsiooni. Seaduse vormistamine ebanormaalsete laovarude maksustamisena võimaldaks aga poliitikutel kahjude hüvitamisest mööda minna.

Milline laovaru on ebanormaalne, pole seaduses aga üheselt määratud.

Enim puudutavad laovarud piimatööstust, kes vabakaubanduse tingimustes on tootmise kõrval tegelenud Ida-Euroopast toodud piimapulbri Euroopasse vahendamisega. Statistika näitab aga ka ohtrat suhkru sissevedu, mida hulgimüüjate sõnul viiakse Eestist salakaubana edasi Lätti ja Leetu.

Põlva Piima juht Aivar Häelm ütles, et poolteise aastaga 2,60-lt ülemöödunud nädalal 4 kroonile kasvanud piimakilo hind sunnib ettevõtet ka ise lattu tootma. ?Kui näiteks kondiitritootja Kalev võtaks meilt 2200 eurost (tonni hind ? toim.) kohalikku piimapulbrit sissetoodud 1800eurose piimapulbri asemel, saaks sealne ostujuht kohe kinga,? ütles Häelm.

Trahvide rakendamine ükskõik mis vormis võib kaasa tuua piimatööstuste pankrotilaine. ?Selge on, et seda raha pole piimatööstustel kusagilt võtta,? ütles piimaliidu ja Epiima juht Jaanus Murakas.

?Kui on kogu aeg löödud trummi ja öeldud, et meil on liberaalne majandus, siis on laovarud riigi, mitte ettevõtjate probleem,? rääkis Murakas piimatööstuste senise seadusliku tegevuse kohta, mis kindlustas kasumi.

Murakas lausus, et esimesed signaalid Eesti suhtes rakendatavatest võimalikest sanktsioonidest tulid Euroopa Liidust juba aasta tagasi, mil oleks kohe pidanud ka näiteks kaitsetollid kehtestama. Seni on Eesti olnud liituvatest riikidest ainus, kes pole oma turgu kaitsnud.

Eelnõu kohaselt peavad ettevõtjad nelja viimase aasta laovarude seisu esitama põllumajandusministeeriumile 1. aprilliks ja Euroopa Liiduga liitumise hetke varude seisu 15. maiks. Seejärel otsustab põllumajandusministeerium, milline laovaru kellelegi normaalne on.

Kontrollreide hakkavad läbi viima ja trahve tegema maksu- ja tolliamet ning veterinaar- ja toiduamet. Kogutud raha täidab eelarveauku, mis tekib vähendatavatest euroliidu toetustest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing