Arvutiturvalisuse koolitus üha nõutavam

Urve Mets 20. jaanuar 2004, 00:00

BCS Koolituse tegevjuhina hindan Eesti koolitusturu arengusuundumusi kõrvallehel toodud metoodika ning meile turult igapäevaselt tuleva info alusel. Kindlasti on neis hinnangutes ka teatud annus subjektiivsust.

Koolituse korraldus. Korralduse aspektist lähtuvalt on selge, et traditsiooniliste koolitaja arvutiklassides toimuvate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koolituste osakaal väheneb. Mullu tegime kohalikul koolitusturul läbimurde mobiilse arvutiklassiga ja kliendid võtsid uue õppevormi hästi vastu. See suund jätkub tõusujoones ka alanud aastal. Jätkuvalt, kuigi oodatust mõnevõrra aeglasemas tempos arenevad veebipõhised õppeprogrammid. Eestis on liiga vähe organisatsioone, kellele sobiks korraldada arvutikoolitust vaid veebipõhise õppekavaga. Kuid koolitused, kus osa teemasid läbitakse koos lektoriga arvutiklassis ja osa tuleb iseseisvalt e-õppe teel omandada, on kindlalt kasvufaasis. Rahvusvahelises IKT-koolituse uuringus hinnatakse, et kõige enam kasvab kliendikesksete koolituste osakaal. Tõusuteel on ka erinevad e-õppe vormid, eelkõige segu klassi- ja üle interneti õppest. Avalike kursuste maht ei kasva ka aastal 2004.

Koolituse valdkonnad. Valdkonnapõhiselt on IT koolitusturu kindlateks tegijateks koolitused turvalisusest ja projektijuhtimisest. Kindlasti jäi aastal 2003 üheks interneti arengu märksõnaks viirus F-Sobig. Uute ussviiruste ülikiire levik sunnib organisatsioone oma töötajate turvaalast kompetentsust märkimisväärselt tõstma. Turvalisus ei ole enam pelgalt vaid IT-inimeste pärusmaa, vaid see on teema, millega peavad arvestama ja kursis olema ettevõtte kõik töötajad, kaasa arvatud juhtkond. Turvalisuse teema kujuneb koolituses vaieldamatult üheks aasta 2004 tegijaks.

IT-projektijuhtimine võib tunduda vana ja ärakulunud teemana, kuid tegelikult määrab IT- projektide õnnestumise just personali oskus projektitöös osaleda. Projektijuhtimise oskus muutub IT-inimeste töös edukust määravaks teguriks. Ei saa unustada, et töökorralduse efektiivsuse tõstmine arvuti ja interneti abil on suuresti firmade konkurentsivõime tõstmise üheks eelduseks. Ka rahvusvaheline uuring kinnitab projektijuhtimisoskuste parandamise vajalikkust.

Eelnevatel aastatel on olnud esirinnas konkreetselt IT valdkonda puudutavad koolitused, näiteks süsteemi administreerimise oskustele keskenduvad koolitused. Alanud aastal paistab nõudlus kasvavat üldoskusi arendavate koolituste järele. Projektijuhtimiskoolituste kõrval on tõusuteel veel turvalisus- ja juhtimiskoolitused. Kindlasti on uuel aastal turul tõusuruumi kõikvõimalike tarkvaraprogrammide versiooniuuendustele keskendunud koolitustsüklitel.

Koolitus toodete järgi. Erinevate toodete põhiselt toimuvates koolitustes jäävad domineerima Microsofti toodetest lähtuvad õppemoodulid (Micro-soft.NET ja MS Windows XP). Põhjust pole vist vaja pikalt otsida ? Microsoft on turul lihtsalt sedavõrd tugev tegija. Spetsiifilisematest toodetest näen tõusupotentsiaali integreeritud majandus- ja äritarkvara (nt Navision) koolitustel. Eestis on vaieldamatult tekkinud suurem vajadus koolitatud IT tugiisikute järele. Seda kasvutrendi kinnitab ka kõrvallehel välja toodud CompTIA uuring.

Koolitatavad sektorid. Sektorite järgi võttes oli rahvusvaheliselt aasta 2003 IKT-koolituste osas ilmselgelt madalseisus. Väikene kasv oli vaid valitsus- ja haridussektoris. Aastaks 2004 prognoositakse nõrka kasvu pea kõigis sektorites: IT-tööstuses, telekommunikatsioonis, panganduses, kindlustuses, valitsuses, hariduses ja meditsiinis. Seda võib pidada üsna julgeks prognoosiks.

Koolituse ostjad. Ostjate jaoks muutub koolituse ostmisel üha tähtsamaks kliendikesksus. Aina enam soovitakse, et nii koolituse programm, koolitusel kasutatavad näited kui ka koolitusel õpetatav materjal lähtuks konkreetselt töötajate igapäevatöö väga konkreetsetest vajadustest. Seda mitte ainult arvutikasutajate koolitamisel, vaid ka IT-spetsialistide koolitamisel. Teise väga olulise tegurina tooksin välja hinna vastavuse koolituse kvaliteedile. Nii nagu me kõik oleme harjunud terviseprobleemidega pöörduma professionaalse arsti poole, nii hinnatakse üha enam professionaalsust ka koolitaja valikul. Koolituse ostmisel muutub ostja jaoks aina enam määravaks koolitusinvesteeringu tasuvus.

Töötajate sertifitseerimine. Muutused sertifitseerimise olulisuse tunnetamisel on märgatavad. Juba aastal 2003 võis Eestis täheldada aktiivsust sertifitseerimisel. Organisatsioonide juhtkondade jaoks on üha olulisem, et töötajad, kelle hoolde on usaldatud info haldamine, teeksid seda tõestatud teadmiste abil. Seega julgen väita, et aastal 2004 on IT-personali tööalasel hindamisel määrav tähtsus vastavate sertifikaatide olemasolul. Tööandjale on sertifikaat kinnitus vajalike teadmiste olemasolu kohta ja töötajale endale n-ö sissepääsupilet soovitud ametikohale. Kindlalt muudab meie suhtumist sertifitseerimisse Eesti liitumine Euroopa Liiduga.

Kokkuvõttes võib öelda, et hinda lähevad taustteadmised. 2004. aastal tõuseb huvi IT-alaste sügavamate taustteadmiste vastu. Konkreetsete programmide ning arvutikasutamise oskusega spetsialiste on täna tööturul piisavalt. Neid, kes suudaksid aga kasutada oma oskusi laiemas IT-võimaluste raamistikus, napib jätkuvalt. Just seetõttu võib ennustada edu keskastme- ning tippjuhtidele suunatud IT-juhtimise ning projektijuhtimise koolitustele. Üldjoontes on koolitajad aasta 2004 suhtes üsna optimistlikud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:36
Otsi:

Ava täpsem otsing