Jorma Ollila teine revolutsioon

Euroopa mainekaimas ärilehes Financial Timesis käib küsitlus, kes võiksid olla Vana Maailma viimase veerandsaja parimad firmajuhid. Nende hulgas on ka Soome Nokia juhatuse esimees ja tegevdirektor 53aastane Jorma Ollila. Seda, mis Ollila on Nokiaga teinud, võiks nimetada tõeliseks imeks. Kuid imed juhtuvad salapäraselt, Nokia edu aluseks on õnnelikud teevalikud ja sihikindel töö.

Kui Jorma Ollila 1985. aastal Nokiasse tööle läks, oli tal seljataga juba edukas karjäär panganduses, kus ta oli tõusnud Citibanki juhatuse liikmeks. Kulus veel seitse aastat, enne kui ta Soome kohta erakordselt vara, 42aastaselt, Nokia etteotsa sai. Tol ajal, kui meie olime parajasti oma laulva revolutsiooni lõpetanud, oli Nokia kolmanda järgu firma, mille eelmine juhtkond oli võtnud suuna teleritootmisele ning mis selle kõrval valmistas veel rehve, kaablit, tualettpaberit ja millel oli suures kahjumis mobiiltelefoniüksus. Siis tegigi Ollila oma esimese revolutsiooni.

Ta otsustas teha panuse mobiiltelefonitootmisele, teadmata tegelikult, kuhu see areng välja viib.

?Tegime 90. aastate alguses kõva arendustööd, kuid meil ei olnud ei head tootmist ega turundust ja kõigele lisaks puudus meil tuntud bränd,? ütles Ollile hiljutises intervjuus Wall Street Journalile. ?Kutsusin tööle Anssi Vanjoki, kes asus brändi looma. Alles hiljem saime aru, et oleme teel tarkvaratööstusse. Nüüdseks on meie palgal 12 000 tarkvarainseneri.?

Selle tulemusena on Nokia kaubamärk tosina aasta pärast maailma kümne juhtiva brändi seas, tema turuosa maailma mobiiltelefoniturul on 40%, millega ta edestab järgmist, USA Motorolat, ligi kolm korda. Vahepealsest IT-börsimulli lõhkemisest hoolimata on Nokia aktsia väärtus Ollila juhtimisel suurenenud ligi sada korda.

Nokia brändi loomise keerulisuse näiteks võib võtta USA, kus on tuntuks saada õnnestunud väga vähestel Euroopa kaubamärkidel. Nokial kulus selleks tervelt kümme aastat.

?USA oma 275 miljoni elanikuga tundub ju väga ahvatlev turg, aga siseneda sinna saab ainult piirkondlikult. Meie alustasime oma telefonide müüki koostöös kohalike operaatoritega 80. aastate lõpus ja alles 1997. aastal panime koos AT&Tga käima ülemaalise kampaania,? selgitab Ollila.

Nokia on suureks saanud loomulikul teel, ilma teiste firmade ülevõtmiseta, püsides endiselt Soome firmana.

Koduturul müüb Nokia oma toodetest ainult ühe sajandiku, kuid seal püsivad nii firma peakontor kui 65% tootearendusest ja uurimistööst ning firma 13-liikmelises tegevjuhtkonnas on soomlased enamuses.

Sel puhul on isegi imestust avaldatud, et kuidas Nokia juhtkond on suutnud vältida kolklust ja nõnda edukalt globaalselt mõelda ning ühtlasi jälgida maailma eri turgude eripära. Selle peale kostab Ollila, et peab inimestega tegelemist üheks oma peamiseks ülesandeks. Ta rõhutab, et firmas ülespoole liikumine käib rangelt teenete alusel. Kolkluse vältimiseks pannakse firmas suurt rõhku rahvusvaheliste oskuste ja kogemuste omandamisele.

?Kanname hoolt, et firma sees toimuks juhtide ringlus üle maailma, sest ainult niimoodi saavad nad omandada rahvusvahelisi kogemusi ning ainult niimoodi suudab Nokia hakkama saada ülesannetega, mida seavad meile karmid rahvusvahelised väljakutsed,? selgitab Ollila oma kaadripoliitikat.

Küsimusele, kas Nokia ei karda uute toodete arendamisel konkurentidest maha jääda, vastab Ollila, et seda ta ei karda.

?Panustades kõvasti tootearendusse, ja seda ka kasumivaestel aegadel, toome paljud uued tooted turule esimesena, et turgu harida, sest meil on julgust teha asju eripäraselt. Ja kui mõnes vallas konkurent peakski ette jõudma, siis suudame nende edumaa kiiresti tasa teha,? selgitab Nokia juht.

Kuigi Nokia on mobiiltelefoniturul suveräänne liider, on areng jõudnud pöördepunkti, kust edasi viib mitu teed, ja kus on taas tähtis teha õige teevalik.

Arenenud riikide mobiiltelefonituru küllastumise tõttu tõusevad Nokia hinnangul järgmise viie aasta jooksul suurimateks kasvuturgudeks Hiina, India, Venemaa ja Brasiilia, kus tarbijad vajavad odavaid telefone. Kuid seal on müügitulu väike ja tiheneb konkurents Aasia odavate telefonide tootjatega. Selle turu väärtuseks hinnatakse umbes 950 miljardit krooni.

Sellest suuremat kasu tõotab aga rikastele riikidele uute ja kallimate toodete, multimeediatelefonide loomine, mida toetab 3G võrgu rajamine. Selle suuna arenguks on kaameratelefonide ja mängutelefonide tulek.

Kõige olulisem arengusuund on aga mobiiltelefonide ja pihuarvutite lähenemine ja kokkusulamine. Selle turu väärtust hinnatakse mobiiltelefonituru omast kolm korda suuremaks ja siin ristuvad Nokia huvid selliste hiidudega nagu arvutifirmad Microsoft, Dell jt. Käib võitlus selle nimel, kelle tarkvara seal maksvusele pääseb, ja pole ime, et Microsoft on kuulutanud oma põhivastaseks Nokia, mis on olnud agar Microsofti-vastase ühisrinde kokkupanekul.

Et nendeks väljakutseteks valmis olla, ei jäänud Jorma Ollilal muud üle, kui pärast pooleaastast arutelu käivitada 2002. a kevadel uus revolutsiooniline strateegia ja struktuuri muutmine. Vastavalt eelmainitud arengusuundadele jagati Nokia aasta alguses nelja äritegevusgruppi: mobiiltelefonid, multimeedia, mobiiltelefonivõrgud ja firmalahendused. Sellise struktuuri abil loodab Nokia oma tegevuse 3?6 aastaga põhjalikult ümber korraldada ja mõistagi oma positsiooni hoida.

Kõiki neid vägevaid plaane vaadates jääb üle ainult küsida, kui kauaks jäävad Soome, Nokia ja Jorma Ollila omavahel seotuks. Nokia juht on viimastel aastatel jõuliste avalike sõnavõttudega korduvalt mõista andnud, et Nokia püsimine Soomes pole sugugi endastmõistetav, seda eelkõige kõrgete maksude tõttu.

?Kui Soome valitsus meie häält kuulda ei võta, siis on Nokia järkjärguline lahkumine vältimatu,? deklareerib ta.

Teiseks on Ollila avalikult teatanud, et soovib aastal 2006 Nokia juhi ameti maha panna, selleks ajaks peaksid teise revolutsiooni viljad ka näha olema. Huvitav, mida parimas eas 56aastane kõva tennisekäsi ja Toivonoja mõisaomanik Jorma Ollila, kes enam kui kahesaja miljoni kroonise aastasissetulekuga oma elu on igati ära kindlustanud, kavatseb peale hakata. Või vajab Nokia teda veel kolmandakski revolutsiooniks?