Tasuta viirusetõrje päästab hädast

Aivo Olev 20. jaanuar 2004, 00:00

Viirusetõrjetarkvara juures on tähtsaim, et see tuleks toime uusimate viirustega. Tasuta kasutatavaid viirusetõrjetarkvarasid on üldiselt kahte liiki: jaos- ja vabavaralised. Esimesed on kas piiratud võimalustega ja/või piiratud kasutusajaga, sobides enamasti tutvumiseks. Vabavaralised lahendused on küll täisfunktsionaalsed, kuid neist tuntumate kasutamine on tasuta vaid isiklikuks otstarbeks. Windowsi keskkonnale on saadaval kolm tuntud ja tunnustatud (nt Virus Bulletini autasud ja edukad tulemused juhtivate arvutiajakirjade testides) tarkvarapaketti, mis on tasuta ja pakuvad tipptasemel turvalisust. Need on Antivir Personal Edition (www.free-av.com), avast! Home Edition (www.avast.com) ja AVG Free Edition (www.grisoft.com).

Neid kolme on raske eristada. Loomulikult on kõigil erinev välimus ja erinevad ka üksikud nüansid, kuid põhimõtteliselt pakuvad nad kõik kaitset failide ja e-kirjade kaudu levivate viiruste eest, ravivad nakatumise korral ning täiendavad end pidevalt ja automaatselt interneti kaudu. Olen neid proovinud ja mulle tundub mugavaimana avast!, kuid meeldivat on neis kõigis ja tasemevahet tasuliste konkurentidega ma märganud ei ole.

Arvuti turvalisust saab testida ka interneti vahendusel. Nimelt pakub tuntud turvatoodete valmistaja Symantec tasuta võimalust oma süsteemi turvalisuse ja viiruste kontrollimiseks interneti vahendusel (vajalik on brauser Internet Explorer 5.0 või uuem versioon). Arvutisse laetakse ajutiselt programm, mis testi järel näitab leitust kokkuvõtet. See on hea variant turvalisusest ülevaate ning täiendava kindlustunde saamiseks. Programm asub aadressil security.symantec.com. Teine samalaadne variant on GFI TrojanScan (www.trojanscan.com), mis üritab leida süsteemist nn Trooja hobuseid, mis muudavad info sissetungijale kättesaadavaks ja mida väidetavalt mõned viirusetõrjeprogrammid alati ei leia.

Samas suureneb ka võitlus spioonitarkvaraga. Viimastel aastatel on hulgaliselt tekkinud programme, mis salvestavad kõik arvuti klahvivajutused, mõned ka pilte ekraanil olevast, jutuajamisi jms, ning saadavad selle info salaja e-kirjaga edasi. Need töötavad enamasti märkamatult ja kuna viirusetõrjetarkvarad selliseid programme ei otsi, on nende olemasolu raske kindlaks teha. Nende abil saab ülilihtsalt varastada salasõnu, isikuandmeid jpm, seega on tegemist tohutult suure turvaohuga.

Klahvivajutuste salvestajat on internetist lihtne leida ja kasutada. Üldiselt vajab selle installeerimine juurdepääsu arvutile, kuigi mõned programmid võimaldavad paigaldust ka läbi võrgu. Kui teil on kahtlus, et see programm võib teie arvutis olla, siis viirusetõrjeprogrammist ei aita. Üks vabavaraline lahendus selleks on KL-Detektor (dewasoft.com/privacy/kldetector.htm). See lihtne programm jääb mõneks ajaks ooterežiimi, mil kasutaja peaks trü midagi klaviatuuril ja kasutama mõ programmi, ja jäb meelde kõkõettale toimuvad kirjutamised. Selle abil loodab ta leida kohta, kuhu salaja infot salvestatakse. Siis avaldab programm arvamust, kas arvutis on aktiivne spioonprogramm.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:36
Otsi:

Ava täpsem otsing