Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väikeosanikule ei tohi anda liigseid õigsusi

ÄP 20. jaanuar 2004, 00:00

Justiitsministeerium soovib äriseadustikku viia sisse muudatuse, mille kohaselt veerandi osakute omanikel tekiks õigus algatada osaühingu sundlõpetamine. Esialgses versioonis oli see õigus 10 protsendi osakute omanikel. Alles arutlusel olev muudatus puudutab 40 000 Eestis tegutsevat osaühingut ehk suuremat osa ettevõtteid.

Äripäev peab kavandatavat muudatust ohtlikuks ettepanekuks, sest väikeosanikud võivad seadusesätet kuritarvitada.

10 või ka 25 protsendi aktsiate või osakute omaniku õigus algatada ettevõtte sundlikvideerimine ei oleks vastavuses nende panusega ettevõttes. Suurema ja väiksema hulga osakute omanike konflikt väljendub tihti selles, et suuremad osanikud soovivad investeerida, väiksemad aga oma raha välja võtta. ?Sagedasti tingib osaniku rahulolematuse dividendide mittesaamine,? märgib Kaubandus-Tööstuskoja jurist Reet Teder.

?Senine kogemus on näidanud, et tavaliselt peavad suuremad osanikud tähtsamaks investeerimist, väiksemad soovivad kasumi kiiret jaotust.? Sellest järeldub, et väikeosanikele liiga suure otsustusõiguse andmine võib pärssida Eesti majanduslikku arengut, sest ettevõtte arengusse suurema panuse andnud osanikud ei saa ettevõtet arendada ja laiendada, kuna väikeosanikud nõuavad dividendide väljamaksmist. Justiitsministeerium põhjendab seadusemuudatust väikeosanike kaitsega. On tõsi, et väikeosanike huvid ei ole Eestis piisavalt kaitstud.

Näiteks on diskrimineeriv äriseadustiku säte, mille järgi tuumikaktsionär võib väikeaktsionäridelt nende osaluse väevõimuga välja osta, kusjuures ta määrab ka ise aktsiate hinna. Väikeosanike õigusi peetakse Eestis vähekaitstuks ka seetõttu, et börs ja finantsinspektsioon ei suuda nende huvide eest seista.

Samas ei ole kavandatud seadusemuudatus hea viis väikeosaniku õiguste suurendamiseks, sest see avab rohelise tee kuritarvitusteks. Tõsi, põhjendamatu ettevõtte sundlõpetamise algatamine pole ka väikeosaniku huvides. Ning on juhtumeid, kus väikeosanik satub sundseisu, mida kirjeldab Urmas Volens justiitsministeeriumist. Kuid tõenäolisemalt annab muudatus siiski trumbi pettunud väikeosanikele, kes soovivad kasutada väljapressimistaktikat: suurosanik peab tegema järeleandmisi, kui ta ei soovi avalikku pahandust.

Sundlõpetamise võimaluse tekitamine võib nurjata ka ettevõtete müügitehinguid. Kui ettevõtte omanikud peavad läbirääkimisi erinevate investoritega, võib väikeomanik kasutada oma eelistuse läbisurumiseks kohtuähvardust. Sundlikvideerimise algatamine ei tähenda muidugi veel firma tegevuse lõpetamist, selle üle otsustab kohus. Kuid protsess on firmale lõpptulemusest hoolimata igal juhul valuline.

Kui firmast tuleb pika aja jooksul negatiivseid signaale ning ettevõtte saatus ripub õhus, peletab see eemale kliente ja investoreid. Kui kohtuotsus siis lõpuks ka näitab, et kogu jama oli asjatu, on juba hilja kahju korvata.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 14:07
Otsi:

Ava täpsem otsing