Täna jätkuvad kolmepoolsed läbirääkimised

20. jaanuar 2004, 10:01

Täna toimub Tööandjate Majas ametiühingute, tööandjate ja valitsuse delegatsiooni vahel järjekordne kolmepoolsete läbirääkimiste voor.

Päevakorras on arutlus tasemehariduse ja vabaharidusliku koolituse erisoodustusmaksust ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste kulude hüvitamise põhimõtted, teatas Eesti Ametiühingute Keskliit.

Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit kujundasid ühisseisukohad tase­me­hariduse ja vabaharidusliku koolitusega seotud kulutuste erisoodustusmaksust vabastamise küsi­muses 2003.a. esimesel poolaastal.

Vabariigi Valitsus toetas sotsiaalpartnerite algatust vabastada erisoodustusmaksust tööandja kulutused töötajate transpordiks ning tulumaksuseaduse asjako­ha­ne muudatus jõustus 1. jaanuarist k.a.

2003.a. detsembris pidasid ametiühingud ja tööandjad kahepoolseid konsultatsioone tööõn­ne­tuste ja kutsehaiguste hüvitamise küsimustes, kuid ühisseisukohtadele ei jõudnud. EAKL esitas oma seisukohad tööõnnetuste ja kutsehaiguste hüvitamisest sotsiaalministrile 12. jaanuaril.

EAKL peab vajalikuks uue hüvitamissüsteemi loomist tööõnnetuste ja kutsehaiguste tagajärjel töövõime kaotanud töötajatele, mis keskenduks: tekkinud kahjude minimi­seerimisele, õnnetuste põhjuste väljaselgitamisele ja kõrvaldamisele, kannatanute meditsiinilisele ja tööalasele rehabilitatsioonile.

EAKL on seisukohal, et kaasaegne hüvitamisskeem peab kindlustama ka seni katmata riskid. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO üldtunnustatud põhimõtte kohaselt on tööõnnetuste ja kutsehaiguste kahjude hüvitamine tööandja kohustus, kuna tööandja määrab ära töökeskkonna. Uue kindlustuse rakendamine aitaks muuta usaldusväärseks ka tööõnnetuste ja kutsehaiguste sta­tistika.

?Tänane olukord kutsehaiguste diagnoosimisel ei kannata kriitikat, kannatanutele makstakse hüvitist 1992.a. kehtestatud ajutise korra alusel, mis lähtub Eesti NSV tsiviilkoodeksist,? ütles EAKLi esimees Harri Taliga. ?Selle põhipuu­dused on süüdlase otsimine ning kannata­nutele püsiva töövõimetuse puhul makstav väga väike hüvitis, mis ei ole otseselt seotud töötaja senise palgaga. Reeglina peab kannatanu hüvitise saamiseks pöörduma kohtusse, mistõttu töötajad püüavad kutsehaigusi varjata, tööandjatel aga puudub motivatsioon töökeskkonna parandamiseks?, märkis Taliga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    10. November 2009, 00:00
    Otsi:

    Ava täpsem otsing