IT-valdkond veab maailmamajanduse tõusule

Mida toob maailmamajandusele 2004. aasta? Ühendriikides on üheksa kuu tagune kartus, et majandus võib deflatsiooniga kokku variseda, nüüdseks hajunud. Jäänud on aga tunne tohutust raisatud võimalusest.

Alates George W. Bushi ametisseastumisest on USA majanduskasv keskmiselt 2,3% aastas. Sellist tempot võis pidada normaalseks ja rahuldavaks, kui George W. Bushi isa või Ronald Reagan presidendid olid, kuid pärast Clintoni-aegset buumi tundub see olevat loid.

USA tööstatistika amet teatab tööhõive langusest 62,3%-le võrreldes 2000. a 64,4%-ga. Samas on ka mittepõllumajanduslik palgatööhõive sel perioodil langenud 131,8 miljonilt 130,2 miljonile. Infotehnoloogia kiire areng on USA tootlikkuse kasvu tõuganud edasi kiiremini kui kunagi varem. Kui Föderaalreserv oleks agressiivsemalt intressimäärasid alla surunud või Bush ja Kongress heaks kiitnud maksukärped, oleks USA majandus kasvanud tempoga, mida pole nähtud pooleteise põlvkonna jooksul.

Kui stagneerunud tööhõive ei põhjusta leibkondade tarbimise järsku alanemist, peaksid maksusoodustused ja madalad intressimäärad andma USA majandusele 4% majanduskasvu. SKP kasv Jaapanis ja Lääne-Euroopas ei jõua ilmselt isegi mitte pooleni USA omast.

Sellest hoolimata pole kiire kasvu puudumine Lääne-Euroopas ja Jaapanis arenguriikidele eriline probleem, kuna Euroopa ja Jaapan ei ole kunagi arenguriikide impordile avatud olnud. Tugev nõudluse kasv USAs tekitab suurenenud nõudluse arenguriikide ekspordi järele, kuigi mitte nende hindadega, mis olid tugevama dollari ajal.

Olulisem on see, et arengumaailm ei pea eriti kartma ootamatut paanikat Wall Streetil. USA intressimäärad on nii madalad ja dollari suurema languse kartus nii suur, et peaaegu võimatu on kujutleda kapitali äkilist väljavõtmist arenguriikidest. Seega ei kordu 2004. a ilmselt kapitali äravool, mis tabas Mehhikot 1995. a või Ida-Aasiat 97-98.

Palju olulisemad on pikaajalised trendid. Aastane tööviljakuse kasvutempo USAs on viimase 30 a jooksul kindlalt kiirenenud. 70ndate keskpaigast 90-ndate keskpaigani oli see 1,2%, 90ndate lõpus 2,3% ja alates 2000. a on 4,2%. Pole kindel, mil määral tööviljakuse kasvutempo teist hüpet säilitada suudetakse, kuid mingil määral kindlasti. Kõige intrigeerivam on küsimus, millal levib IT valdkonna poolt veetav tööviljakuse kasvutempo USAst teistesse riikidesse. Me teame, et see juhtub. Me ei tea, millal maailmakaubandus sellistes IT-teenustes nagu blankettide töötlemine, raamatupidamine ja klienditeenindus interneti abil tõeliselt õitsele lööb. Me teame aga, et sarnaselt 19. saj lõpu kaubavahetusbuumile, mida toitis raudkerega ookeani ületav aurulaev ja veealune telegraaf, see toimub. Valitsused, ettevõtted, investorid, töölised üle kogu maailma peaksid panustama pikaajalistele trendidele. Selline panus tasub end kindlasti ära 10 aasta pärast.

Marxil oli osaliselt õigus, et suurem osa tööstusriikidest on peeglid, kust ülejäänud maailm võib näha oma tulevikku. Peegel, milleks USA on, näitab, et IT revolutsiooni poolt võimalikuks saanud majanduslike muudatuste kasutamisest saadav tulu on väga suur.

Autor: Bradford DeLong