Kilevitraa? on tugev ja turvaline

Peale vaadates teeb klaas- ja kilevitraa?il vahet vaid kogenud inimene. Spetsiaalsete isekleepuvate kilede ning tinalintide abil klaasile moodustatud kujundid pakuvad silmailu hoolimata oma tehasepäritolule. Just tööstuseks nimetab kilevitraa?ide tootmist Andrese Klaasi & Dekoori ASi turundusjuht Marek Reinolt. ?Meil on juba nii suur tööstus, et me enam käsitsi ei joonista, arvutis on spetsiaalsed programmid selle jaoks,? ütleb Reinolt.

Andres Klaas & Dekoor on kilest vitraa?e valmistanud neli aastat, olles esimene Eestis. Ehkki kilevitraa? on üha populaarsust kogunud, ei saa igaüks seda toota. ?Kilepakid tulevad välismaalt ja on häbematult kallid, väikekunstnikud ei jõua neid osta,? selgitab Reinolt. See-eest on vitraa?ikiled väga vastupidavad ning pakuvad lugematuid lahendusi. Nad ei tuhmu, ei kulu, ei pragune.

Kilevitraa?i ruutmeetri hind algab 2000 kroonist, eriti keerulise töö puhul võib see ulatuda 10 000 kroonini. Viimasel juhul on ilmselt kasutatud ka klaasile kleebitavaid lihvitud servadega klaaskristalle. Väike kristall maksab 50 krooni, suurema komplekti eest võib tellimusele lisanduda ka 3000 krooni.

?Oleme hästi palju tööd teinud, et rahvas saaks aru, et kilevitraa? ei ole praht,? sõnab Reinolt. Ehkki valmistamine ei käi käsitsi, tuleb iga vitraa?i kavand siiski disaineri sulest. Tellima tulles võib klient kaasa võtta ka omatehtud joonistuse. Lõpptulemust näeb umbes kahe nädala pärast, kui tegu pole just eriti lihtsa või keeruka projektiga.

Kilest vitraa?i üks häid omadusi ongi võimalus kujundada äärmiselt suuri ja keerulisi mustreid ning pilte. Klaasvitraa? ei saaks oma tehnoloogia tõttu olla näiteks 4 × 4 meetrit suur, samuti on selle kujundid staatilisemad.

Teisalt ei ole klaasvitraa? igal pool piisavalt turvaline. Näiteks välisuksel või laes. Kilevitraa? võib aga vabalt olla osa välisukse klaaspaketist, kuna see on üks tervik. Samas muudab kilevitraa? tavalise ukseklaasi ohutumaks, sest see ei purune kildudeks, kui näiteks laps on seda palliga visanud.

Sageli soovitakse värviliste piltidega katta ka privaatsete ruumide aknad. Nõmme eramutele omased ümmargused aknad võivad Reinolti sõnul vitraa?i saada isegi 700?1000 krooni eest. Mõistliku hinna tõttu on popid ka vitraa?id köögikappide ustel (al 100 kr).

Reinolt ütleb, et tihti eeldavad inimesed, et igasugune vitraa? on väga kallis, ega julge küsimagi tulla. Kuid see ei pruugi nii olla.

Klaas ei pea kilevitraa?i puhul sugugi traditsiooniline olema, kasutada võib isegi pleksiklaasi ja peeglit. Eestlased eelistavad Reinolti kogemust mööda tagasihoidlikumaid lahendusi, slaavlased kirevamaid, näiteks kollaste sabasulgedega paabulinde.

Võrreldes klaasvitraa?iga on kilevitraa? Reinolti sõnul siiski imitatsioon, ehkki väga kvaliteetne ja hea. ?Me oleme ikkagi tööstus, teeme arvutiga, see pole kunst,? selgitab Reinolt kilevitraa?i erinevust. Ta võrdleb kilevitraa?i maali reproduktsiooniga, kus koopia võib olla kui tahes ilus ja kvaliteetne, ent sellel ei ole sellist väärtust nagu originaalil. ?Klaasisära vastu kile ikka ei saa,? nendib vitraa?itootja.

Moonika Kalmo, hotelli Imperial tegevdirektor

Pubi Imperial interjöör kujunes töö käigus, olin algusest peale ideede juures, kuid see on kõik sisekujundaja Oleg Nevestnõi töö. Vitraa? on silmapaistev, sobib meie seinte ja miljööga. Oleme proovinud luua Iiri pubi stiili ja hõngu. Kogu värvilahendus kujunes vitraa?i järgi, samamoodi valgustid. Ja inimestele väga meeldib. Kindlasti annab vitraa? väga palju juurde.

Meil polnud küll võrrelda erinevaid lahendusi, aga meie arvame, et see on kõige parem lahendus.