Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pensionikindlustus on laiem investeerimisest
Lolluse vastu kindlustamine oleks tõesti üks tänuväärne kindlustusliik, mille kohta ükski loll ei ütleks, et selle eest raha maksmine lollus on. Ainult et avalikult vist ei tihkaks keegi tunnistada, et tal sellist kindlustust vaja on.
Elu kindlustamine, sh koos või ilma mitmesuguste inimest ennast ohustavate lisariskidega on inimkonnale oma vajadust tõestanud aastatuhandete jooksul. Võib ju arvata, et inimesele tema enda surm korda ei lähe, kuid siis tasuks mõelda oma lähedaste peale. Loomulikult ei hoia ükski kindlustus seda sündmust /õnnetust ära, mille vastu kindlustatakse. Küll aga korvab sündmuse toimumise rahalised tagajärjed. Tervise kaotus ükskõik mis põhjusel võib rahaliselt väga kalliks minna. Seda on tõestanud avalikud kampaaniad ja korjandused abistamaks haigestunuid hädavajaliku ravi saamiseks. Siinkohal tuleb arvestada, et iga riski vastu on oma kindlustuskaitse. Mingi kindlustuslepingu olemasolu ei taga vajalikku kaitset kõigi riskide realiseerumisel.
Inimesed, kes riskide kindlustamisele raha kulutavad, pole kindlasti mitte lollid. Kui kaitse mõne riski vastu on integreeritud kogumis-, sh pensionitootesse, siis saadakse ühe lepinguga mitu asja. Ja selge, et sama raha eest saab kahte asja vähem, kui ainult ühte ostes. Ei tasu arvata, et ostes eraldi elu- või mõne muu kindlustuse ja tegeledes eraldi investeerimisega, saavutatakse sama rahaga parem tulemus.
Kõik, mis rahaga seotud, ei ole taandatav investeerimisele ja kõiki tegevusi pole vaja võrrelda pankurite omaga. Pensioniks raha kogumine on küll investeerimise sarnane, kuid terminis endas on sees sõna ?kindlustus? ? seega on tegu laiema käsitlusega kui ainult raha maksimaalne kasvatamine. Pensionieas peab pension (sissetulek) olema igal juhul kindlustatud.
Võrdlused ? fond on parem kui kindlustus ? tulevad analüütikutel meelde alati, kui kokkuvõtete tegemisel selgub, et kindlustuse kliente on rohkem kui fondiinvestoreid. Võrdlused ise on sageli liiga ühekülgsed ja vaatlevad ainult raha kogumise faasi, mitte tervikut. Kui pensioniks raha kogumist võrrelda investeerimisega kinnisvarasse, kindlustust otseselt raha paigutamisega fondidesse, siis saab võrdleja just sellise järelduse, mida ootab. Sõltub sellest, mis huvid järeldajal on.
Enamus inimesi on hõivatud muu kui investeerimisega ega ole ?langevate-tõusvate-trendide? asjatundjad. Kui nad ei võta raha paigutamise riski täielikult enda peale, vaid jagavad seda kindlustusandjaga, ei anna põhjust neid veel lollideks pidada. Tegelikult on need ?lollid? viimastel aastatel börsidel toimunut arvestades oma rahaga küllalti mõistlikult ümber käinud.
Ärgu arvatagu, et olen paadunud fondide vastane. Ei. Ise kasutan erinevaid kindlustuse-fondide kombinatsioone. Kuid kutsun üles loobuma lahmivatest ?analüüsidest?. Inimesed ise saavad valida oma riskitaluvusele ja kasutusmugavusele vastava tootekombinatsiooni ega pea põdema, et keegi neid lolliks peab. Paavo Põld võiks lugejatele ikkagi selgitada, miks Hansapanga klient enamikust oma makstud rahast ilma jäi. Kommentaar jäi liiga üldiseks.
Autor: Taivo Saar