Soomlased loovad ülikoolist Eesti Nokiat

International University, endise nimega Concordia Ülikool elab pärast endise rektori Mart Susi lahkumist uues ajastus. Audentese näol on kool saanud endale tugeva partneri ning professorid on saanud kindluse tegevuse jätkusuutlikkuse suhtes. ?Susi juhtis kooli nagu istandust,? märgib James Olila, ülikooli majandusteaduskonna dekaan.

James ehk Jim, nagu teda kutsutakse, on sündinud ja hariduse saanud USAs, kuhu tema soomlastest vanavanemad sadakond aastat tagasi venelaste eest põgenesid. Jim on Nokia juhi Jorma Ollila sugulane, ent oma sidemetest ei soovi ta parema meelega rääkida. Ta kirjutab oma nime ka erinevalt, ühe l-iga: Olila. ?Soome saabudes avastasin, et mul on terve maa sugulasi täis,? märgib ta.

Jim on Eestis elanud 14 kuud ja on veendunud, et just Eestisse on võimalik luua Läänemere juhtivat hariduskeskust. ?Miks ei võiks meil õppida inimesed kõigist Läänemere-äärsetest riikidest?? küsib ta. Ja vastab ise: siin on veel paljudele küsimustele vastused saamata, erinevalt Soomest, kus on kõigile küsimustele vastused olemas ja seetõttu igav.

Olila elab Viimsis koos naise ja viieaastase tütrega, kes käib lasteaias ja on õppinud soravalt eesti keelt rääkima.

Susilt võttis kooli juhtimise üle samuti soomlane, Jorma Heinonen. Ta on olnud tihedalt seotud inimestega, kes panid aluse Nokia tõusule Soomes. ?Meeskonnatöö ja noored andekad töötajad,? loetleb Heinonen põhjusi, miks Nokia on see, mis ta on. Sama on plaanis teha ülikooliga Eestis. Täna on toimivad majandus-, õigus ja meediateatuskond. Neile lisandub infotehnoloogia.

Ametis on õppejõud maailma eri paigust: USAst, Prantsusmaalt, Inglismaalt. Üliõpilaskond on 17 riigist. Võrreldes Concordia pankroti-eelse ajaga on üliõpilaste arv küll 1200 pealt kaks korda kukkunud, ent uus omanikestruktuur annab kindluse, et õpetuse kvaliteet tudengite arvu tõttu ei kannata.

Kui varem oli kooli eesmärk omanikule võimalikult kiiresti palju raha teenida, siis nüüd panustatakse eelkõige hariduse kvaliteedile ja tulu investeeritakse haridusse.

?Väiksus on siin eelis,? kirjeldab olukorda Eestis Jim Olila, kes on teinud Hollandis professorina karjääri 25 aastat. ?Ma naudin siin olemist.? Ta ütleb, et ei soovi töötada näiteks Soomes, mida peetakse kõige vähem korrumpeerunud riigiks maailmas. ?Ma ei taha õpetada ideaalset süsteemi,? räägib Olila ja lisab, et Eesti on meeldiv kombinatsioon: lahke ja sõbralik ning üle reglementeerimata. Olila väitel on väikse riigi jaoks suurim oht ülemäära karmide reeglite kehtestamine: näiteks Prantsusmaal võib üks suurfirma praktiliselt kõike teha, väikses riigis võib pisemgi apsakas osutuda saatuslikuks.

Oma tudengitest tahab Olila teha nn ICC tudengid (independent, critical, creative ? iseseisvad, kriitilised, loomingulised). Ja ta loodab koostööle eraettevõtetega, et ette valmistada just neid spetsialiste, keda turg vajab. Nii näiteks on tema tudengid olnud teretulnud Baltimaade juhtivates audiitorfirmades.

Ülikooli juht Jorma Heinonen märgib, et Eesti arengu seisukohalt ei tohiks mingil juhul otse kopeerida Soome või Rootsi süsteemi. ?Tuleb analüüsida ja vältida vigu. Ajad muutuvad kiiresti ja heaoluühiskonna säilitamisega seoses kerkib esile üha rohkem probleeme,? räägib Heinonen.

Mis saab Soomest pärast Nokiat, on hea küsimus nii Olila kui Heinoneni jaoks. Kui varem sõltus Soome majandus valdavalt ühest sektorist, metsatööstusest, siis nüüd sõltub see ühest ettevõttest. ?HEX-indeksist üle poole võtab Nokia aktsia, see on hirmuäratav,? märgib Heinonen.