Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kristiina Randmaa
- 20. jaanuar 2004 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Süvasadama ehituseks allkiri käes
Reiljan kiitis sadama rajamise keskkonnamõju hindamise aruande heaks möödunud neljapäeval, pärast rohkem kui poolt aastat venitamist. Keskkonnamõjude hindamise raport oli valmis juba möödunud aasta juulis.?Raudselt õnnelik,? kommenteeris ministri otsust Mustjala vallavanem Enno Kolter, teatades, et vallavolikogu otsustab sadama uue üldplaneeringu kehtestamise juba sel reedel. Rohelised saavutasid eelmise üldplaneeringu tühistamise kohtuotsusega novembri lõpus.Sadamat plaaniva Tallinna Sadama turundusjuht Erik Sakkov ütles ajalehele Meie Maa, et juhul kui vallavolikogu nüüd asja uuesti käima lükkab, tuleb taas läbida pikk planeeringu menetlemise etapp ja siis hinge kinni pidades loota, et rohelised jälle kaikaid kodarasse ei viskaks.?Loodame siiski, et nad võtavad mõistuse pähe, sest ütleme ausalt ? kui on tehtud sambla- ja puraviku-uuring, siis võib nõuda ka kivi- ja kännu-uuringut ja sedasi lõputult protsessida,? lausus Sakkov.Nii tuleb arendajal säilitada kaitstavate taimeliikide kasvukohad, sadama ehitamise ja ekspluatatsiooniga kaasneva mõju jälgimiseks kohustab Reiljan Tallinna Sadamat tegema põhjaloomastiku ja -taimestiku ning kalastiku ja rannaprotsesside seiret. Laeva sõidupiirkonnaks soovitatakse määrata ala, mis jääb veelindude pesitsus- ja peatuspaigast vähemalt kilomeetri kaugusele.?Ma veel kord rõhutan, et kartus, et tuleb mingi megakaubasadam, on alusetu,? kinnitas Sakkov, täpsustades Reiljani kirjas sisalduvat vihjet, et nõustutakse Saaremaa sadama rajamise esimese etapiga. Segadust on tekitanud arendaja vee erikasutusloa taotluses märgitud lainemurdja ehitus II etapis ja lisafunktsioonide arendus III etapis.Sakkov ütles, et nüüd on eesmärk ülejärgmine kruiisihooaeg ning peale kruiisilaevade ja suvise praamiühenduse Rootsi-Norraga Saaremaa sadamale rohkem funktsioone praegu pakkuda pole.Keskkonnaministeerium ei teavitanud Eesti Rohelist Liikumist ega Eestimaa Looduse Fondi Küdema süvasadama plaani heaks kiitmisest. Eesti Rohelise Liikumise planeeringute töörühma juhi Liis Keerbergi sõnul võiks öelda, et Reiljan kiitis keskkonnamõju hindamise aruande heaks salaja.?Ma kuulsin ministri otsusest alles teie käest,? ütles Keerberg. Tema sõnul on küsitav, millise korra järgi aruanne heaks kiideti, sest esitatud ettepanekutele pole vastust saadud, samuti pole rohelisi kutsutud avalikule arutelule.Ka Eestimaa Looduse Fondi jurist Kärt Vaarmari ei teadnud ministri otsusest midagi. ?Ilmselt peame nüüd teiste keskkonnakaitsjatega arutama, mida ette võtta,? ütles ta.Rohelised on deklareerinud, et kui nende ettepanekuid ei arvestata, lähevad nad pärast planeeringute kinnitamist uuesti kohtuteele.Tallinna Sadamal oleks kasulik saada ehitusluba kätte enne Euroopa Liiduga liitumist, mil Natura ala kehtestamise pärast Küdema lahte peab sadama rajamist kooskõlastama otse Euroopa Komisjoniga.- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.